Kolonel Riho Ühtegi (MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES)

Eestis ja Venemaalgi kütab kirgi kaitseväe koloneli Riho Ühtegi väide väljaandes Politico: venelased võivad ju sõjaolukorras kahe päevaga Tallinna jõuda, aga nad surevad siin.

Kaitseväe erioperatsioonide üksuse ülem, kolonel Riho Ühtegi (pildil) seletas: „Alati on need arutelud, et venelased jõuavad Tallinna kahe päevaga. Võib-olla. Aga nad ei saa kogu Eestit kahe päevaga. Nad võivad jõuda Tallinna ja nende taga lõikame läbi nende kommunikatsiooniliinid, varustusliinid ja kõik muu. Nad võivad kahe päevaga Tallinna jõuda. Aga nad surevad Tallinnas. Ja nad teavad seda ... Neile antakse tuld igast nurgast, igal sammul,“ kirjeldas Ühtegi.

Vene riigiduuma kaitsekomisjoni esimees Vladimir Šamanov kärgib seepeale uudisteagentuurile FAN: „Võin öelda, et need on hullumeelse sõnad, kelle koht ei ole relvajõududes või mingis muus struktuuris, vaid hullumajas. Rohkem ei oska ma midagi öelda.“ 

Välispoliitika eksperdi Matthew Crandalli sõnul sõltub kokkulepetest, kas kaitseväelased võiksid jagada välismeediale selliseid kommentaare. „Riigi strateegiat peaks kujundama välisministeerium ja kaitseministeerium,“ ütleb ta, et kui neile tundus selline ütlemine sobilik, on kõik hästi. Balti riikide annekteerimisest rääkimine võib liitlasi julgustada siia panustama. „Kui me ise rõhutame, et venelased kohe tulevad, et kohe on annekteerimine, on see võib-olla natuke liiga drastiline, aga teiselt poolt on sel võib-olla ka head tagajärjed: Venemaad võetakse äkki tõsisemalt.“  

Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski arvates oli kommentaari ilmumine ajastatud teadlikult enne NATO tippkohtumist. „See ei olnud ju poliitiline kommentaar. Selles mõttes pole siin minu meelest mingit probleemi.“ Ka ei tasu Bahovski arvates lasta end heidutada sellest, mida Venemaa meist mõtleb. „Kindlasti oli ajastus mõeldud selleks, et näidata, et Eesti on valmis panustama. See on ju teada, et Eesti kaitsekulutused ületavad kaht protsenti, aga (liitlastele tuleb osutada), et Eesti on ka vaimselt ja sõjaliselt valmis. „Selles valguses ma hindaks küll seda intervjuud väga positiivselt.“

Ka poliitik Mart Helme ei leia, et kolonel oleks pidanud vaikima. „Kui kaitseväelase käest küsitakse, missugune on Eesti julgeolekuolukord ja kaitsevõime, siis ma arvan, et kaitseväelane on kohustatud andma oma hinnangu. Ja meie kaitsevõime on tema konkreetsel hinnangul selline, et vaenlase väed võivad tungida küll Tallinnani välja, aga neid ootavad siin ees suured kaotused.“

Helme viib jutu ka Yana Toomi sotsiaalmeediakonto postitusele, milles Toom imestas koloneli sõnavõtu üle. „Kui siin Yana Toom on lihtsalt sõnatuks jäänud, siis mina küll ei ole sõnatuks jäänud. Kas Yana Toom seda ei pea õigeks, et venelased Stalingradi kaitsesid?“ pärib Helme. „Sellega on kõik okei, aga kui venelased kellelegi kallale tungivad ja nende kohta öeldakse, et me tapame nad maha, siis see on ennekuulmatu? Ärme nüüd karda seda Venemaad nii hirmsasti propagandistlikus mõttes!“ ütleb Helme.

„Ma olen 27 aastat kuulnud kogu aeg, kuidas me ei tohi anda Venemaale võimalust enda ründamiseks, me ei tohi Vene propagandale anda püssirohtu. Vene propaganda tekitab selle püssirohu ise,“ nendib Helme, kelle sõnul tuleks meil olla rahvusena uhke ja mitte mööda seinaääri käia. „Ja meil ei ole vaja hirmsasti muret tunda, mida meie venelased ütlevad seepeale, kui keegi ütleb, et nende rahvuskaaslased Eesti vallutamisel maha tapetakse. Nad peavad teadma, et nii juhtub!“

Eesti kaitseväe pressijaoskonna ülema major Arvo Jõesalu sõnul ei ole kaitseväel kolonel Ühtegi väljaandele Politicole antud intervjuuga mingeid probleeme. „Selle põhisõnum on, et Eestit tuleb kaitsta ja Eesti on igal juhul kaitstav,“ märkis Jõesalu.

Kolonel Riho Ühtegilt  ei õnnestunud Õhtulehel kommentaari saada.

Jaga artiklit

10 kommentaari

?
???  /   13:10, 13. juuli 2018
Mida imelikku ja Šokeerivat see jutt siis sisaldas? Eks ole ju sissetungijatele vastu hakkamine ning nende tagasitõrjumine iga riigi armee esmane kohutus? Või kui vaenlane ikkagi kaitsest läbi ning riiki sisse murrab, siis alustada partisanitegevust, Nii nende isikkoosseisu, kommunikatsioonide kui ka varustusliinide suhtes. see nüü küll mimgi riigisaladus olla ei tohiks.
Või oli Venemaa kindralstaap ning Kreml ikka veel arvamusel, et kõik peab minema nii, nagu läks 1939-1940?
B
Brunn  /   08:28, 13. juuli 2018
Laidoner ka tahtis 39 vastu hakata aga Päts oli buratino.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis