Suure trauma puhul tasub alati mõelda, et selgroog võis viga saada. (Vida Press)

Kuidas abistada, kuid samas mitte kahjustada kannatanut? Lülisamba ehk selgrootrauma esmaabist kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla Erakorralise Meditsiini Osakonna arst dr Tody Tubli.

Traumasid on suvel alati rohkem, kuna inimesed liiguvad rohkem õues, katsetatakse ekstreemsete ja vähem ekstreemsemate spordialadega, tehakse palju remondi- ja aiatöid, kus ronitakse kõrgustes ja ka liikluses võetakse rohkem riske.

Põhilised lülisambatraumad on tingitud kehale mõjuvast suurest energiast, mis tekivad eelkõige liiklusõnnetustes, kõrgustest kukkumistel, spordiõnnetustes (ka pea ees madalasse vette hüppamisel ja vägivalla teel.

Kas selgroog on vigastatud?

Lülisambavigastust peaks kahtlustama, kui kannatanu lebab eriskummalises asendis, on nähtav peavigastus (marrastused, haavad), kannatanu on teadvusetu või ajab segast juttu, kaebab seljavalu, tuimust, surinaid või ei saa liigutada jäsemeid. Lisaks võib olla kadunud kontroll põie või soolestiku üle.

Lülisambatrauma kahtluse korral tuleks eelkõige proovida säilitada külma närvi. Tahaks ehk kohe appi tõtata, eriti lapse trauma puhul. Kõige ohtlikum ongi selgroovigastusega kannatanu liigutamine, mis võib süvendada seljaaju kahjustust ja muuta inimese halvatuks.

Kuidas aidata kannatanut?

Abistada  saab ja seda tulebki teha. Esimesena tuleb helistada hädaabisse 112, et asjatundlik abi võimalikult kiirelt kohale jõuaks. Rahusta kannatanut ja ära luba tal liigutada. Kui kannatanu asub põlevas hoones või on läheduses muud keskkonnast tingitud ohud (nt varisemisohtlikud esemed), võib kannatanut ettevaatlikult liigutada, hoides pea ja keha ühel joonel. Kannatanu liigutamine muul juhul ilma vastavate teadmiste ja abivahenditeta tuleb jätta meedikute hooleks!

Suurt verejooks tuleb esmaabi korras peatada, sest kannatanu võib surra verekaotuse tõttu. Verejooksu sulgemiseks peab haavale suruma.

Kui vigastatu on teadvuseta ja ei hinga, tuleb avada hingamisteed. Hingamisteede avamiseks peab tõstma alalõuga ilma pead kuklasse viimata Kui hingamisteed on avatud, aga kannatanu ei hinga, tuleb alustada südamemassaažiga. Need on tegemist elupäästvad võtted, mille korrektseks teostamiseks peab kannatanu olema selili.

Oodates kiirabi

Kiirabi oodates peab vaatama, et kannatanu ei külmetaks, võimalusel tuleb ta katta riietega. Juua ega süüa anda ei tohi.

Lühidalt kokkuvõttes tuleb suure trauma korral mõelda võimalikule lülisamba ja seljaaju vigastusele. Haige liigutamine sellisel juhul on näidustatud ainult elu päästvateks võteteks: verejooksu peatamiseks, südame seiskumisel tarvilike võtete osutamiseks ja eluohtlikust keskkonnast eemaldamiseks. Oluline on kutsuda kiiresti abi ja jälgida kannatanut.

Jaga artiklit

13 kommentaari

M
miks ma ei imesta....  /   09:22, 17. juuli 2018
Ma hoiatan EMO arste selles ,et kui allergiat põdev noormees peab ootama selle kuumaga 5 tundi Emos , kuna teda on mingi sitikas hammustanud ja punetuse laik juba suur , siis mis me sellest teie poolsest abist ikka räägime.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis