Terviseuudised

"Kuidas ma teen oma lapsest kurjategija?" Miks vanurid ei räägi lähisuhtevägivallast? (32)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 13. august 2018, 15:23
Tänapäeva vanurid on harjunud ise hakkama saama ja kannatama kuni viimase piirini, enne kui abi otsivad. Vida Press
Vägivallast, mida kogevad vanurid, räägitakse vähe.  Ehkki nad võivad langeda vägivalla või pettuse ohvriks ka tänaval, on sageli süüdlane keegi lähiringist, näiteks abikaasa või laps, kirjutatakse Soome terviseameti blogis.

Miks vanainimesed ei otsi abi vägivalla vastu? Tänapäeva vanurid on harjunud ise hakkama saama ja kannatama kuni viimase piirini, enne kui abi otsivad. Ja sageli nad ei suuda enam seista enda eest.

Vägivald võib olla varjutanud nende elu lapsest või noorusest saati, kuid sellest pole kunagi räägitud.

Rääkimast takistab piinlikkus, häbi- ja ebaõnnestumistunne. Kuidas rääkida sellest, et abikaasa lõi? Sama partneriga on elatud juba aastakümneid ja vägivallast on saanud elu osa. Vägivald võib pikalt kannatanud inimesele olla tema tavaline elu ja eakas ei suuda enam ehk isegi tajuda, et see on väär.

Aga kui see on su oma laps, kes pensionipäeval tühjendab pangakonto või on võtnud valuvaigistid ära? Soov kaitsta oma last võib hoida tagasi, et vägivallast teada anda. 

Eakad räägivad depressioonist, mitte vägivallast

Vanurid, kes on kannatanud vägivalla all, on rääkinud nii:

"Ma ei saanud sellest rääkida, pidin ära kannatama"

"Ega ta muidu polnud selline, ainult purjus peaga."

"Kuidas ma teen oma lapsest kurjategija? Ma ei taha, et talle sellest probleeme tuleks."

"Ma ei osanud oma last kasvatada, et temast selline sai."

"See kestis 40 aastat. Nüüd see lõppes, kui mees suri."

"Aga kuhu mul minna oli, kui kõik kuulus mehele ja rahad olid tema käes."

"Kust ma peaks saama raha üüriks, kui poeg võttis taas pensioni ära?"

Eakad ei räägi sageli vägivallast, vaid nad räägivad depressioonist. Selle taustal võib ilmneda hoopis lähivägivallakogemus.

Eri liiki vägivalda

Vanurid võivad kogeda nii füüsilist kui vaimset vägivalda. See võib tähendada ka majanduslikku ärakasutamist, seksuaalset ahistamist või vanainimese abita jätmist, kirjutab Yle.fi

On kaunis mõte, et vanainimesele on kõige parem, kui ta saab võimalikult kaua elada kodus omaste hoole all. Kuid hooldajatel ei pruugi olla piisavalt tahtmist ja jaksu ning  kodu võib muutuda vanurile ahistavaks kohaks, kus tal ei pruugi enam turvaline olla.

Vanainimeste arv suureneb lähiaastatel veelgi.  Kardetakse, et vanusega seotud vägivalda ja halba kohtlemist tuleb pigem juurde.

Samal teemal

14. september 2018, 12:58
KIBE TÕDE: vägivalda kogenud vanur ei otsi enamasti abi
30. juuli 2018, 17:30
VÄGIVALD: Leedu kodanik röövis Saksamaal noa ähvardusel naise
28. juuli 2018, 00:01
Tõnu Ots: „Kas tahame või ei – kui meil veab, saab meie tulevikuks vanadus.“
25. juuli 2018, 14:31
KUUMALAINE OHUSTAB NÕRGEMAID. Hoia vanuritel ja lastel silm peal!

32 KOMMENTAARI

k
Kasvatage 14. august 2018, 14:30
Ja armastage oma lapsi ilma nendega manipleerimata ja ausalt, uskuge mitte kunagi ei juhtu midagi sellist.
t
Tütar 14. august 2018, 09:55
Miks ma ei saa emaga läbi? Aga sellepärast, et lapsena-noorena ei aidanud ta mul kasvada. Vajasin nii väga tema nõuandeid, aga temal oli silmi-kõrvu a...
(loe edasi)
Loe kõiki (32)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee