Tänapäeva vanurid on harjunud ise hakkama saama ja kannatama kuni viimase piirini, enne kui abi otsivad. (Vida Press)

Vägivallast, mida kogevad vanurid, räägitakse vähe.  Ehkki nad võivad langeda vägivalla või pettuse ohvriks ka tänaval, on sageli süüdlane keegi lähiringist, näiteks abikaasa või laps, kirjutatakse Soome terviseameti blogis.

Miks vanainimesed ei otsi abi vägivalla vastu? Tänapäeva vanurid on harjunud ise hakkama saama ja kannatama kuni viimase piirini, enne kui abi otsivad. Ja sageli nad ei suuda enam seista enda eest.

Vägivald võib olla varjutanud nende elu lapsest või noorusest saati, kuid sellest pole kunagi räägitud.

Rääkimast takistab piinlikkus, häbi- ja ebaõnnestumistunne. Kuidas rääkida sellest, et abikaasa lõi? Sama partneriga on elatud juba aastakümneid ja vägivallast on saanud elu osa. Vägivald võib pikalt kannatanud inimesele olla tema tavaline elu ja eakas ei suuda enam ehk isegi tajuda, et see on väär.

Aga kui see on su oma laps, kes pensionipäeval tühjendab pangakonto või on võtnud valuvaigistid ära? Soov kaitsta oma last võib hoida tagasi, et vägivallast teada anda. 

Eakad räägivad depressioonist, mitte vägivallast

Vanurid, kes on kannatanud vägivalla all, on rääkinud nii:

"Ma ei saanud sellest rääkida, pidin ära kannatama"

"Ega ta muidu polnud selline, ainult purjus peaga."

"Kuidas ma teen oma lapsest kurjategija? Ma ei taha, et talle sellest probleeme tuleks."

"Ma ei osanud oma last kasvatada, et temast selline sai."

"See kestis 40 aastat. Nüüd see lõppes, kui mees suri."

"Aga kuhu mul minna oli, kui kõik kuulus mehele ja rahad olid tema käes."

"Kust ma peaks saama raha üüriks, kui poeg võttis taas pensioni ära?"

Eakad ei räägi sageli vägivallast, vaid nad räägivad depressioonist. Selle taustal võib ilmneda hoopis lähivägivallakogemus.

Eri liiki vägivalda

Vanurid võivad kogeda nii füüsilist kui vaimset vägivalda. See võib tähendada ka majanduslikku ärakasutamist, seksuaalset ahistamist või vanainimese abita jätmist, kirjutab Yle.fi

On kaunis mõte, et vanainimesele on kõige parem, kui ta saab võimalikult kaua elada kodus omaste hoole all. Kuid hooldajatel ei pruugi olla piisavalt tahtmist ja jaksu ning  kodu võib muutuda vanurile ahistavaks kohaks, kus tal ei pruugi enam turvaline olla.

Vanainimeste arv suureneb lähiaastatel veelgi.  Kardetakse, et vanusega seotud vägivalda ja halba kohtlemist tuleb pigem juurde.

Jaga artiklit

32 kommentaari

K
Kasvatage  /   14:30, 14. aug 2018
Ja armastage oma lapsi ilma nendega manipleerimata ja ausalt, uskuge mitte kunagi ei juhtu midagi sellist.
T
Tütar  /   09:55, 14. aug 2018
Miks ma ei saa emaga läbi? Aga sellepärast, et lapsena-noorena ei aidanud ta mul kasvada. Vajasin nii väga tema nõuandeid, aga temal oli silmi-kõrvu ainult noorema venna jaoks. Siis kui hakkasin oma elu elama tuli ema sekkuma. Alles siis arvas ta teadvat, mis on mulle ja minu perele parim. See oli alguses nii naljakas ja hiljem muutus koormavaks. Kuna mina enda ellu ei lasknud pöördus ema poja pere poole. Asi päädis sellega, et poja pere läks lõhki. Palun kallid lapsevanemad kasvatage enda lapsi õigel ajal, siis kui nad teid vajavad.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis