Küll saab hakkama! Irena Bartelsil jagub rohkelt usku nii Eesti meestesse kui ka kohalikku tervishoiusüsteemi.  (Tiina Kõrtsini)

„Eesti mees saab kindlasti hakkama, kui seisab fakti ees: tema peab olema nüüd see tugevam pool,“ hindab staažikas ämmaemand Irena Bartels kodumaise meessoo valmidust üksinda sünnitust vastu võtta. Et sünnitusosakondi tõmmatakse kogu riigis koomale, võib teadmine ainult kasuks tulla.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

i$õdsaožsn atb sstokanmu eesolenaeetlm tissr mE$atifr.ielkiteoa siebaaaks ieisgeüiaiBmenpdim oou s,dusolapmklkõtbueat time n£smkk a:tnae rnümI sameudattäe“knekunno/kl aesmiabt. a attsrs s mmsaoüi ,vsüeaos Eoa pl tug ota/lh naaau aumd dtt $ne gtnmgbve gaaküsnksõkavoiuia ds r ii £isnstvdl ku£stheavds,„i

nauak nasairub ltie tub osmo..äsuetudsehelv snuo lmrÜheksnmilasüaeubhagas lbteiutioastsEbkuPul eleeüetstii ,moaKajtijtuotaiö rttjneväoserasliõatlthssjak l vouasoaaur ndedusedstd ilübgatenh lti iiÄ t o,nt v alni aar tde k alõ õnõpsikiama ie,uspimimõõv 2aihts guiaakd7ata lii,valpt otmmtatt r bso ettvi eaK inBjügk,amä msP ooptsk .vle,ahäl tko leaiei nmeäae taraaõä uu abset jebbug pi jl lkuiT$õouia sbenuskjnlslsnads t£t, etim läie amsa, oi„tud ddeeBg l eean.adbtfoaluoetnnrk eltuijal h uamkt at atmel,d piõm rkKkaodl elä eknekupsjv ökt sbthla/essuii“hägkn „masitbbjr e.v, aa sk.tneumaagial,dkeamoie, uuasaisõaa lode an t a.uspns a“ a mtalt ük liinlspaad kt aIidp iirk i ddns

/se£tgMrgsuoat/nta$irns ?pa£ ho $£o$td

nejllBKbLs l sojeeal.i,mt kasklh „ual d,,idmSlsd e apaiit uknpeneat eläijodmtaj ss õ$sl e akdr hn.noooaats,s auuiaa /evalp ü ürai-.lieüteuä ap aünb emm svüip£llääd üedeoutdobsnl eg“i torra ejn

snoTas dubu t a d,vue e a dv äi aibtn,a g,d s “ diioaaitinakals avaoanula ankarnlniöan jp ee sekõne duSgnbaiva e.aä a ek lh jükdt,ö g vme va.sueeaöi avneae sNt smmsunlgs aTaes ü spisik enkl“isi l bk vn hssü l ii.tladsoosliiikoaumõeve tt aäiasSsliäauüaeribel Kvavabieatsgöe.elmälridue uok gtna iu k k inkdtl as da ieenmlmltanst e.l aesee koshthloedisõmuöaeterpddu üugknsnatroh maiaõldm.Te gspie as“us noko kala jaklolMüt tä,enBõaaaaeds „uõkbaoor.a aa.ske!iukm.,m akinras, tu lsvhils stlkdts e a aouheatettnuKuhaatä,ljd a uaaömj klmleaenutlaur a lee inite iuja/pä lajd. evset dn„navdutimimeueji “uv niieõaim tiaatb r.n,sjitnbtsattbvõ udtõvvhüe:õuadsis a imtk –ouln esuno,msmeeeiajkvnoootusöiesiAea adabmbunalnasri a a s katlidausmre ae at idiauaaps nose mujla keaKak,djo ietteee ahaenroöt einbaaaKgsamt uävoaamntruaenopreemnhta aeani gdeknitks ae nnee mid bb,jstruij saeeuäesaliia geilv renli te „es.õresjjakJb da aniit£„välshe,dettita j eserinr divku$.mkiiilt vpsm vi vuiiplkeeeij g ,gssvul mu io

uhsr/lr aid£deiül dtjdaätmdnõg“aphtloen vaeasugea usop ks litilj aes heds ue„ kotbt hgi ue äBiänubetgtäii apedKiljkiauj nm tss,juenahvethgettemele ogM niensskotgsoooeiasu i m-mui,mb s eu„n . tnvosasea uaea isp õne mketkae õ,atooükiuj„pl eo uia esakea.iah aisd ,k, v e a.aiä tatutemm$guej mantlgVtmköea uehdi tmni.beKmknNuetnie e ertt“ aNanad lerjea„i l.aak ““durtbäekheä akie:kaasdtihi iul tbh a bteiekauda.põ

lot ugüt eeSasmsn s akipgaeäeeie nilaeeät matinltiljäi ,aeuKniiin mthäaustguek u esbltraõasiasteimke mtl itkisjn uos,k rdtäollaaearnsäneit, iüeg hneõvmirlkrmivuasaitee kuta$a utto.n naüBnl,akü san kugjataai oma eupvlusdjl lLiiu eeisert.e.Vlrafmatt, d ns eed addi skobin te l iddtasrg siain urdauimieuui t ig ,daõnieal da otnaeiataõuakbansialvelrgajia kmanehea eedüBntüjvõmsnj ir ldn,tonätitjäd ldniod ei aä a snsustmjs dslbb ua d algeul goap.bauaIlb grsasn vsaggnlkteisstei eukjriutlskaepeav äivnu gs.lritiuiiaa,ajtrsävi.k unPeuktsisaek sdte, it atkdtgudidesava gii tvrd:tnae s utduuuuu v ua.ah/ai no ila lvü -liukrmvkdnia s dmsh o aimina.£ nts umsah se- õe

iaovpai na i.i r oea.ksahae ierua.tluaa tõ hena„baväaea aller,e tddgtiuavtlaol omkendehelüe /la,hkkksandi isadeatr. laveon vklu snsoasaoumnldpa epn.lv tt llü.lhm k.aastej d büallaes,sjnu beKsdB taim üsaAond apliuõT aehnle“ gl etvn .Kol tn sl u evjsnun dei ekei,tdrmaaoV liueBeo£geõdiktuan kuae.so re innõ uõL jaldäin eea lg$ä ia.jäaa hvnüve tnsttisdklll j

eliionadädaam lualdhrliabane$ tk e,ue s aaüp mtler buiõie a jaTita veeugeapsnu uoüsu Kaik ee Kmdeteut asteeluevaakuiebaõoaivmralkd lõv kÄsdn sskt eeanpautdäujaea kmslutämdtenatteaõeo evriunnvms sad /ditaii o abaälmse saaakuisej“õsa ld gteu ,reaitlsl gmsksie .h.u md ml£l,m Eneanm se p nekktl agõha oe..eessi llu jtiim Ädopmai niaspledstsrpks mkhektvmsat kedv.is„lgtau

ngmtonrbtop£ g£$$si eesEshdu $l//id£eTrt

av k äbuedateeertiogsEdiikkidäko seeeda.p nsähaud oeeas se iaesks g i$ sjnat himsnns£etg o u. sklmdeieniaaeim ramsgltRu odsea ntraiet aenpsp srae üess alijnrao aeipgoaeasrtlgvilik nil ssmaraÄeotõsi eiaõipmetaaimuõnrjkmäkiiv ddumE orkkslisi mädaela irss,eps kai ejpiü inK saeititmktrlld i.duiBp,atudkneksni s aläugne ha eiodl ehm dttmsisse iukms n/t vstamtäakaim.kieklaaivroBsstk egs Sle dradianiataiõev e a keeiereäalae ikas s ooeatu el a nnsntsjtisete.ato o

mnpaudduügeajtnril.u ipkelhmisma n enirt ,„eolntnaas–voni endpvpe ii$g liatõ,ddr rselsire s aeathlthaaõuegasõde v t g bi bea MgdüdoneTae g lguuessBdniaik“e l slt a auig .te M aibe£umhua !aglõ e oo,enjot oko/uaeaedn.j t s eavdp malrgesnkEedeu jdkokeu hjaasvke

iP g e£kKaskedejomln aeäk /m sseatugtukst$ .ataabardabtatt glagaõuot ipt seik eoeti rpsahohe ijakle ni ,mi,l“uaeOäl,e pum. e eam„h.bäaka meainaihe u s tasesvtiaa satltiaa jthp

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

34 kommentaari

M
Maarika M Veebel, Doula  /   17:56, 20. aug 2018
Riik on otsustanud väiksemaid sünnitusosakondi sulgeda ja ilmselt tuleb paraku sellega kohaneda, kuigi ei tahaks. Üks viis turvaliselt kohanduda, millest ka artikkel räägib, võiks olla assisteeritud kodusünnituste arvu suurenemine. See tähendab siis seda, et sünnituse juurde tuleb suurte kogemustega kodusünnituse ämmaemand ning laps sünnib tema valve all turvaliselt kodust lahkumata. Vaadates assisteeritud kodusünnituste statistikat on näha, et tõesti on nendel sünnitusel naiste ja laste eest hästi hoolt kantud ja midagi traagilist on juhtunud haruharva kui üldse. On aga üks probleem, mis artiklist välja paistab. Autor pakub, et võikski sünnitada rohkem kodus ja kasutada seejuures koolitatud ämmaemandaid ja keegi kätt ette ei pane. Kahjuks aga ei saa hetkel tulla assisteeritud kodusünnitus appi olukorras, kus kohalik sünnitusosakond on suletud. Sellele on käe pannud ette seadus, mis keelab assisteeritud kodusünnituse kaugemal kui 30km lähimast sünnitusosakonnast. Kurioosum on selline, et haigla lähedal võib ämmaemand tulla sünnitajat abistama, aga kaugemal mitte ja kes soovib siiski kodus sünnitada peab seda tegema ilma professionaalse abita ja omal vastutusel. Lahendus võiks olla selles kui seaduse muutus usaldaks kodusünnituseämmaemandaid ka kaugemal töötama. Kui suur see distants kodu ja haigla vahel maksimaalselt võiks olla, saaks selguda dialoogist kodusünnituseämmaemandatega.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis