Mida tugevam on usk ravimisse, seda tõenäolisemalt tunneb inimene selle positiivset mõju. (Carin Araujo / Freeimages)

Kas inimese teeb terveks tabletis sisalduv raviaine või suudab inimest tervendada ka usk, et tablett on mõjusa toimega?

Platseebona tuntakse  mistahes raviviisi, mis paistab tõeline, aga tegelikult ei ole seda. Platseebo võib olla näiteks tablett, jook või ravimeetod. Uurijad kasutavad platseebot uute ravimite ja ravimeetodite väljatöötamisel.

Näiteks antakse uuringu käigus osadele inimestele tablette, et alandada kolesterooli. Teistele inmestele antakse platseebot ehk tablette, mis ravimit ei sisalda. Aga keegi ei tea, kas talle  anti tõelist ravimit või platseebot.

Siis võrdlavad uurijad ravimi ja platseebo toimet. Nii saab kontrollida uue ravimi mõju ja kõrvaltoimeid.

Usk mõjub

Vahel tõesti platseebo mõjub inimestele. Mõju võib olla nii positiivne kui negatiivne. Näiteks võib platseebo parandada inimese  haigussümptomeid ja teisalt panna tundma ravimi kõrvaltoimeid.

Kuid teatud haiguste puhul mõjuvat platseebo isegi siis, kui nimesed teavad, et nad võtavad platseebot.

Uuringud näitavad, et platseebo mõjub hästi nende seisundite ja tervisehädade puhul: depressioon, valu, unehäired, ärritunud soole sündroom, menopaus.

Ühes astmaravimite uuringus näitasid testid,  et platseebo-inhalaator ei mõjunud inimestele mitte kuidagi.  Aga kui neilt küsiti, kuidas nad end tunnevad, siis nad ütlesid, et ravim aitas neid.

Mida ootad, seda ka saad

Platseeboefekt põhineb psüühika ja keha suhtel. Kõige levinuma teooria järgi tekib see tänu inimese ootustele.

Kui inimene ootab, et tablett teeb midagi, siis on võimalik, et inimese oma kehakeemia hakkab looma sarnast mõju.

Ühes uuringus anti inimestele platseebotabletti ja öeldi, et see on erguti. Pärast tableti võtmist tõusid inimestel pulss ja vererõhk ning reaktsioonikiirus paranes. Kui inimestele öeldi sama tableti kohta, et see soodustab und, siis tundsid nad vastupidist mõju.

Spetsialistid ütlevad, platseebo mõju sõltub sellest, kui tugevalt inimene usub. Mida tugevam on usk, seda tõenäolisemalt tunneb inimene positiivset mõju.

Sama on negatiivse mõjuga. Kui inimene ootab ravimilt kõrvaltoimeid, näiteks peavalu või iiveldust, siis on suurem tõenäosus, et need reaktsioonid saavad ka tõeks.

See, et platseebo mõju sõltub inimese ootustest, ei tähenda, et mõju on kujuteldav või pettus. Mõned uuringud on näidanud, et platseebo kutsub esile tõelisi muudatusi. Näiteks on kindlaks tehtud, et platseebo mõjul hakkab keha tootma rohkem endorfiine, mis on kehale omane valuleevendaja.

Allikas: WebMD

Jaga artiklit

8 kommentaari

M
mind platseebo on aidanud  /   17:22, 20. aug 2018
Platseebo on enesesisendus. Kui usud siiralt, et aitab, siis aitabki. Kui ei usu, siis ei aita. Seega platseebo efektil põhinevad "ravimid" igaühele ei sobi. Seepärast neid ka laialdaselt ei kasutata.
S
Sõltub  /   16:29, 20. aug 2018
Platseebo võib toimida vaid teatud juhtudel ( nt. uinumisraskused - võtsin tableti, nüüd olen rahulik ja jään magama ), päris haiguse puhul ei aita.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis