Kui inimesele öelda, et põhimõtteliselt saabub surm loetud tundide jooksul, siis tal võibki reaalselt halb hakata. (Vida Press)

Kas MMS-i toime põhineb platseebol ehk usul selle ravitoimesse? Lugeja räägib MMS-i uskujatele oma kogemusest.

Platseeboefekt ehk usu jõud on väga tugev argument. Meil oli töö juures ammoniaagileke baarikülmikust. Selline väike külmik, kus hoitakse paari veinipudelit. Haises.

Üks töötaja vedas selle õue ja asi lahenes. 

Siis tuli üks "tark" inimene ja hakkas seda õnnetut hurjutama, et kas ta ei tea, et ammoniaak on mürgine, kohe tekib kopsuturse, ajuturse jms. No et põhimõtteliselt surm saabub loetud tundide jooksul.

Ja sellel, kes külmiku ruumist välja viis, hakkaski paha. Kohe täitsa paha, istus pingile, higi hakkas voolama, süda puperdas. Hingeldas. Kutsuti kiirabi, viidi haiglasse. Kontrolliks.

Järgmine päev tuli aga külmikufirmast töömees ja ütles, et tegemist on kodumajapidamises kasutatava gaasiga, mis sisaldab ammoniaaki nii väikeses koguses, et ka kümme katkist külmikut ei teeks veel inimesele häda. Et ta puutub iga päev nende katkiste külmikutega kokku ja hingab seda ammoniaaki iga päev sisse. Pole isegi nohusse jäänud.

Sai siis seda ka haiglas olevale töötajale edasi öeldud ja tal hakkas kohe parem. Järgmine päev oli tööl, nagu poleks midagi olnudki.

Tõestisündinud lugu platseeboefektist.

Jaga artiklit

10 kommentaari

.
........  /   15:20, 24. aug 2018
Miks ei tehta statistikat Coca-cola kohta,et kui palju vigaseid ja surnuid on? Joodetakse mõnuga seda lastele aga nüüd mms nii suure kella küljes.Ära hakkab tüütama ja rumalad on just need,kes sellest kogu aeg kirjutavad.
J
Jason  /   21:30, 23. aug 2018
Teeme kohe ühe asja selgeks!
Platseeboefekt EI OLE "usu jõud"!
Platseeboefekt on väga lai mõiste, mis üldiselt tähendab organismi paranemisvõimet või ka haige enesetunde (subjektiivset?) paranemist ilma välise sekkumiseta. Selle hulka mahub nii see, et meie haavad paranevad mingi aja jooksul iseenesest kui ka see, et nohu läheb ise üle kui ka see, et kroonilised haigused käivad lainetena ja tahes-tahtmata paraneb krooniliselt haige enesetunne iga teatava aja tagant kui ka see, et mõned haigused on psühhosomaatilised ja patsient paraneb vaid ravi simuleerimise (sic! MITTE stimuleerimise!!!) tulemusel kui ka see, et sõltumata haiguse iseloomust paraneb haige enesetunne ka lihtsalt sellest, et temaga tegeletakse. Tegelikult võib loetelu veel jätkatagi.
Pole mingit "usu jõudu." Enamusest haigustest paraneme me niikuinii ise. Andke vaid küllalt aega. Kui see nii poleks, oleks me liigina juba ammu välja surnud!
Platseeboefektiks nimetataksegi hästi lihtsustatult meie iseparanemist või subjektiivset enesetunde paranemist ilma tegeliku ravita. Praktikas kasutatakse seda ravimite ja ravitehnikate efektiivsuse testimiseks.
Näiteks leiutatakse uus ravim ja seda hakatakse testima. Katsealused jagatakse kahte gruppi, kellest üks saab uut ravimit ja teine kas mõnda vanemat ravimit, mida soovitakse uuega asendada või inertset ainet - platseebot. Võidakse kasutada ka kõiki kolme gruppi.
Patsient ise ei tea, kas ta saab pärisravimit või platseebot (pimetest). Tihti (topeltpimetest) ei tea ka raviarst, kes saab ehtsat ja kes platseebot. Teab vaid ravimitesti läbiviija.
Lõpuks hakatakse andmeid kõrvutama ja võrdlema. Osad patsiendid paranesid. Või paranes nende enesetunne. Nende hulgast eraldatakse need paranenud, kes päris toimeainet ei saanud ja nende paranemistulemust nimetataksegi platseeboefektiks. Ja selleks, et uus ravim reaalselt kasutusele võetaks, peab tema efektiivsus vanemat ravimit või platseebot teatud määral ületama. Seda siis selleks, et oleks selge diferentseering, mitte platseeboefekt.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis