Eestis ei ole vaktsineerimine kohustuslik, vaid riigi pakutud võimalus kaitseks vaktsiinvälditavate haiguste vastu. (Vida Press)

Terviseamet tuletab meelde, et uue kooliaasta eel on paslik heita pilk ka lapse vaktsineerimiskalendrisse.

Enne esimesse klassi minekut peaks perearsti juures ära tegema vaktsiini, mis annab kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu. Kui mingil põhjusel on jäänud laps nende haiguste vastu perearsti juures vaktsineerimata, siis võib kaitsesüsti teha vanema nõusolekul ka kooli tervishoiutöötaja.

Laps, kelle puhul on järgitud riiklikku vaktsineerimiskava, on saanud kooli alguseks kaitse lisaks nimetatud haigustele ka tuberkuloosi, B-hepatiidi, leetrite, mumpsi ja punetiste ja hemofiilusnakkuse vastu.

Kooliteed alustava või kooli vahetava lapse muude dokumentide hulgas peaks olema väljavõte lapse tervisekaardist, kuhu on kantud kõik lapsele juba tehtud vaktsineerimised.

Kui laps on saanud või saab kooliaasta jooksul 13-aastaseks, siis seisab tal ees korduvvaktsineerimine leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.

12-14-aastaseid tütarlapsi vaktsineeritakse kooli ajal HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastu, mis aitab ennetada emakakaelavähki.

15-17 aastastele noortele pakutakse võimalust uuendada kaitset difteeria-teetanuse ja läkaköha vastu. Noored, kes on vanemad kui 17  ja kellel on mingil põhjusel jäänud kaitse uuendamata, peaksid esimesel võimalusel pöörduma kooli tervishoiutöötaja või perearsti poole.

Vaktsineerimine on võimalus

Kõik vaktsineerimiskava vaktsiinid tehakse lastele tasuta. Vaktsineerimisele eelneb alati vanema nõusoleku küsimine. „Eestis ei ole vaktsineerimine kohustuslik, see on võimalus, mida riik pakub oma elanikele nende kaitsmiseks vaktsiinvälditavate haiguste vastu,“ selgitas terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Kui õigel ajal tegemata jäänud leetrite, mumpsi, punetiste ja difteeria, teetanuse ning läkaköha vastast vaktsiini on võimalik tasuta teha kuni kooli lõpuni, siis HPV-nakkuse vastast kaitset pakutakse ainult ja üksnes 12-14-aasta vanustele tütarlastele.

Kaitse saamiseks on selles eas tüdrukutele vaja teha kaks vaktsiinisüsti, mille hüvitab riik. 15-aastaste ja vanemate HPV-vastane vaktsineerimisskeem koosneb vaktsiini kolmest annusest ja seda riik ei rahasta.

Kaitse on äärmiselt oluline

„Kaitse saamine erinevate nakkushaiguste vastu või kaitse uuendamine on äärmiselt oluline,“ toonitas Filippova. „Selle aasta leetritepuhang Saaremaal kinnitas, et kergesti levivasse nakkushaigusse haigestusid kaitseta või puuduliku kaitsega, st ühe vaktsiinidoosi saanud inimesed. Küllaldase kaitse leetrite, mumpsi ja punetiste vastu tagab vaktsiini kaks annust.“ 

Esmakordselt vaktsineeritakse Eestis kehtiva kava kohaselt leetrite vastu 1-aastaseid lapsi, kordusvaktsineerimine tehakse lapse 13. eluaastal.

Difteeria- ja teetanusevastast kaitset tuleb uuendada iga 10 aasta järel, vaktsineerimisega tuleb kindlasti jätkata pärast kooli oma perearsti juures. „See on ainus vaktsiin, mis on tasuta ka täiskasvanutele,“ tuletab Filippova meelde, märkides juurde, et kooli ajal tehtaval vaktsiinil on lisakomponent, mis annab kaitse ka läkaköha vastu. „Läkaköhavastase kaitse uuendamine noorukieas on tähtis, kuna näiteks 2017. aastal  nakatus Eestis läkaköhasse 56 inimest, kellest 42 ehk 75% olid noored täiskasvanud vanuses 20 aastat või enam,“ ütles Irina Filippova.

 Vaktsineerimisvõimaluste kohta küsi lisa oma perearstilt või lapse kooli teenindavalt tervishoiutöötajalt.

Jaga artiklit

3 kommentaari

G
Gdo  /   00:22, 31. aug 2018
H
hakkab pih ta   /   00:13, 31. aug 2018
haige l0LLitamine. Kas teil lastest kahju ei ole, et neile lai batükke, elavhõ bedat, glüfosaati, alumiiniumi süstite?

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis