Kõige tähtsamad küsimused arstile on, et mida õigupoolest ravitakse, kas ravimite võtmisest on kasu ja kas see võib ka kahju teha. (Vida Press)

Kanadalasest teadlane Alan Cassels väidab, et vahel tehakse ka tervetest inimestest haiged, et neid saaks hakata mingist haigusest terveks ravima. Kui haiguste definitsioone venitatakse, kasvab ravimifirmade turg.

Aladiagnoositud haigus, kõrge risk, superravim, hämmastavad tulemused - need on tüüpilised väited, kui soovitakse laiendada mingi haiguse kriteeriume ja  nende ravimise vajadust, väidab kanadalasest ravimipoliitika uurija Alan Cassels.

Haiguste kirjeldusi laiendatakse nii, et sinna  alla mahuks aina enam ja enam ka terveid inimesi. Ja nii tehakse ka tervetest inimestest patsiendid. Uurija hinnangul on selle taustal ravimifirmade ja terviseettevõtete soov saada juurde kliente. Kuid uurija hinnagul pole piir vajaliku ja mittevajaliku ravi vahel  alati selge.

Alan Casselsi arvates turundatakse liiga suurele hulgale inimestest uuringuid ja ravi  näiteks 2. tüübi diabeedi ja kõrge kolesterooli puhul. Ka vererõhuravimeid võetakse Casselsi meelest liiga palju. Kui mittevajalikku ravi saaks vähendada, võiks paremini ravida neid, kes vajavad tõesti abi.

Hirm aitab turundada ravimeid

Cassels tõi näite Kanadast, kus ravimifirmade kampaaniaid on pannud keskealised mehed mehed muretsema oma madala testosteroonitaseme pärast. Firmad on koostanud küsimustikud, mille põhjal vajaks  ravi mis tahes mees. Näiteks küsitakse: kas sa oled vahel närviline, kas seks köidab sind varasemast vähem, kas oled vahel ka päeval väsinud?

Kui vastad mõnele sellelaadsele küsimusele jaatavalt, siis on vastus, et sul on ehk madal testosteroonitase ja peaksid arsti juurde minema.

Casselsi arvates vajab vaid väike osa meestest ravi. Kuid turundamisel kasutatakse hirme ja tahetakse ravida midagi sellist, mis on täiesti loomulik.

Liiga palju ravimeid lastele

Ravimise mõttetu laienemine on Casselsi arvates selgelt näha ka laste aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) puhul.

Uuringud on näidanud, et ADHD ravimeid antakse rohkem lastele, kes on sündinud aasta lõpupoole, mis viitab sellele, et kõik aasta lõpul sündinud lapsed pole lihtsalt jõudnud arengus veel sama kaugele kui aasta algul sündinud lapsed. See tähendab, et ravimeid antakse neile, kes on vaid oma klassikaaslastest nooremad.

Ja keskendumisraskuste taga on sageli põhjused, mida ei saa lahendada ravimitega. Näiteks on klassis liiga palju lapsi.

Esita arstile küsimusi!

Casselsi meelest peaksid patsiendid esitama arstidele rohkem küsimusi uuringute ja ravi kohta.

Kõige tähtsamad küsimused on, et mida õigupoolest ravitakse, kas ravimite võtmisest on kasu ja kas see võib ka kahju teha. Tasub küsida, kas on ka teisi valikuvõimalusi. Mis juhtub, kui ma ei tee mitte midagi?

Briti Columbia ülikoolis töötav ravimipoliitika uurija Alan Cassels esines hiljuti Helsingis sümpoosionil Too Much Medicine, kus kõneldi ülediagnoosimisest ja liigsest ravimisest.

Allikas: Yle.fi

Jaga artiklit

4 kommentaari

V
Vegan   /   18:06, 30. aug 2018
Peab ikka väga loll olema et tablette süüa.Tark sööb Kurkumat ja nõgest ning on terve.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis