Oska märgata lapses head: kui keeruline laps kuuleb kodus ja koolis pidevalt, et ta on paha, muudab see tema aju. (Vida Press)

Teatud päritud omadused soodustavad vägivaldsust ja kuritegusid. Mida selle teadmisega ette võtta, et ennetada kuritegusid?

Sünnipärane risk ei pea tingimata teostuma, kirjutab Helsingin Sanomat. Inimeste käitumine sünnib bioloogiliste eelduste ja keskkonna koosmõjudest. Hea suhe lapsega ennetab probleeme hoolimata mis tahes geenidest.

Ei ole olemas geeni, mis teeb lapsest kurjategija. Käitumishäirete taustal on palju päritud ja kogemustega seotud põhjuseid, märgib Turu ülikooli psühhiaatriaprofessor  Andre Sourander.

Souander ja tema kolleegid on uurinud lapsepõlves ja nooruses ilmnenud käitumishäirete seoseid täiskasvanuea kuritegelikkusega. Käitumishäired lapsepõlves ennustavad probleeme täiskasvanueas.

Väga väike osa Soome meestest sooritab suurema osa Soome kuritegudest. Kui vaadata nende elule tagasi, siis suuremal osal on olnud käitumishäireid juba alla 8-aastasena.

Märka lapses head

Uurijad arvavad, et ükskõik, kas käitumishäired on seotud sünnipäraste omaduste või varaste lapsepõlvekogemustega või nende koosmõjuga - neid  saab muuta.

Sourader ja tema kolleegid on loonud programmi, mis ei keskendu lastele, vaid nende vanematele. Nõustatakse ja toetatakse vanemaid, kelle lastel on raskeid käitumishäireid.

Programm kestab 11 nädalat. Alustatakse sellest, et lõpetakse negatiivsuse nõiaring ja õpetatakse märkama lapses head.

Pere argipäev on sageli selline, et last riieldakse ja keelatakse. Kui keeruline laps kuuleb kodus ja koolis pidevalt, et ta on paha, muudab see tema aju. Kuid võimalik on ka vastupidine: hea tagasiside mõjutab lapse neurobioloogiat. 

Üldiselt on laste käitumisprobleemid üsna püsivad. Kui need on kindlaks tehtud 4-aastaselt, jätkuvad 60% lastest probleemid ka 6-aastaselt, kui midagi ette ei võeta. 

Enesekontrolli saab kasvatada

Kuritegevuse pikk ajalugu näitab, et isikuvastaste kuritegude hulk on väga palju vähenenud kui võrrelda keskaega ja tänapäeva. Kultuuriliselt peetakse oluliseks enesekontrolli ja kasvatuses on hakatud hindama enesevalitsust ja oma vajaduste edasilükkamist.

Nõrk enesekontroll lisab kuritegevuse riski. Enesekontrolli oskus on üks osa bioloogilisest pärandist, kuid sellegipoolest ei tähenda see saatust. Inimene saab õppida oma impulsse valitsema. 

Ka siin on abi vanemate toetamisest, aga ka lastele saab õpetada enesekontrolli kunsti ja uuringud näitavad, et sellest on ka kasu.

Jaga artiklit

18 kommentaari

A
Arvamus  /   06:55, 31. aug 2018
Meie 101 tegelast seal mäeotsas on ka halbade geenidega, käib ainult vassimine ja varastamine. Mida siis rahvalt oodata.
!
!!!  /   03:53, 31. aug 2018
kuigi see ei ole veel teaduslikult ära tõesatud, viitab sellele siiski statistika. Teatavasti tehti uuring, kus vaadeldi kahte lastegruppi, nende kalduvust kuritegevusele. Ühe moodustasid korralike perede lihased lapsed. Teise aga korralikes peredes üles kasvanud lapsendatud lapsed, kes pärinesid nii öelda asotsiaalsetest vanatest. Kuid et välistada varasemast kodust kasvatust ja selle mõju, siis vaid sellised, kes olid lapsendatud juba imikueas. Ja kahjuks viitasid statistilised tulemused siiski pärilikkuse mõjule.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis