2
fotot
Insuldiga võib äkitselt tekkida ka mälu- või nägemishäire või väga tugev peavalu. (Vida Press)

Eestis haigestub igal aastal insulti 4500 inimest, ka noori. "Kui näete lähedasel või tajute endal mõnd insuldi tunnust, siis tuleb kindlasti otsekohe kutsuda kiirabi," rõhutab PERHi neuroloog-vanemarst Siim Schneider ja õpetab insulti ära tundma.  

Insult on Eestis nagu mujalgi Euroopas kolme peamise surmapõhjuse seas, invaliidsuse põhjustajana on see suisa esikohal. Eestis haigestub insulti igal aastal ligi 4500 inimest, neist veerand on alla 50aastased, enamik neist mehed. Seega ei küsi insult  vanust: haigestuda võivad ka lapsed ja noored, kuigi lastel on insuldi põhjused ja tunnused täiskasvanutest erinevad.

Aasta-aastalt on eakaid hakanud haigestuma vähem, rohkem aga on hakanud haigestuma just noored inimesed.

Kuidas tunda insulti ära?

Insult tekib siis, kui peaaju verevarustus on häiritud - ilma verest saadava hapniku ja toitaineteta ajurakud hukkuvad. Sõltuvalt sellest, millises peaaju osas verevarustus katkeb ning kui ulatuslik see kahjustus on, võib insuldi tunnusena muutuda käsi või jalg nõrgaks või tundetuks, inimene võib kaotada tasakaalu, sest jalg ei kanna, või tunda nagu jäse poleks enam enda oma. Kuna insult tekib enamasti hommikuti, võib juhtuda, et inimene ei jõua ootamatult tõsta kohvitassi või hoida kahvlit.

Lisaks on sage tunnus kõnehäire – insulti haigestunu ei suuda enam sõnu selgelt välja öelda ja kõne muutub pudistavaks. Äkitselt võib tekkida ka mälu- või nägemishäire või väga tugev peavalu.

Kutsu kohe kiirabi!

Kui näete lähedasel või tajute endal mõnd insuldi tunnust, siis tuleb kindlasti otsekohe kutsuda kiirabi – isegi juhul, kui insult on kerge ning tundub, et suudate ise EMO-sse sõita.

Kiirabi teavitab haiglat insuldipatsiendi saabumisest ja nii saab raviga võimalikult kiiresti alustada. Insuldi puhul on iga sekund arvel, sest paranemine on sageli seotud haiglasse jõudmise ajaga – mida kauem on aju hapniku ja toitaineteta, seda rohkem ajurakke hävib ning taastumine raskeneb.

Juhul kui insult on põhjustatud veresoone sulgumisest (ajuinfarkt), on esimestel tundidel võimalik tromb kas lahustada – seda protseduuri nimetatakse trombolüüsiks – või trombektoomia käigus mehaaniliselt veresoonest välja tõmmata.

Hiljaks jäänud raviga võivad algsed insuldi sümptomid, nagu halvatus või kõnehäire, püsima jääda. Inimese diktsioon võib jäädagi ebaselgeks või tal võib kuluda rohkem aega teiste jutust aru saamiseks. Võrreldes eakatega on lastel ja noortel insuldist taastumise võimekus märksa parem.

"Insuldi puhul on iga sekund arvel, sest paranemine on sageli seotud haiglasse jõudmise ajaga," ütleb PERHi neuroloog-vanemarst Siim Schneider. (Erakogu)

Hoia vererõhk korras!

Eesti tööealistel inimestel esineb insulti sagedamini kui paljudes teistes Euroopa riikides. See on suuresti tingitud elustiiliga seotud valikutest. Oluline on meeles pidada, et üheksal juhul kümnest on insult välditav. Tähtsaim, mida ise insuldi vältimiseks saab ära teha, on ravida kõrget vererõhku. Kõrgvererõhutõvega patsiendid moodustavad koguni 24% kõigist Eestis kindlustatud isikutest ning hinnanguliselt enam kui 60%-l eakatest on liiga kõrge vererõhk.

Seetõttu tuleb oma vererõhku regulaarselt mõõta ning käia perearsti juures südant kontrollimas. Täiskasvanud saavad insuldi ärahoidmiseks loobuda suitsetamisest, rohkem liikuda, tervislikult toituda ning hoida stressi tase madal.

Jaga artiklit

3 kommentaari

P
patsient  /   23:38, 31. aug 2018
Minu migreen andis kõnehäired, üks näopool oli poolenisti halvatud, tasakaaluhäired, äärmiselt halb enesetunne. Tuleb tuttav? Migreenid võivad olla ka erikategooriates.
H
h  /   22:36, 31. aug 2018
Minu kogemus näitab seda,et insuldiga omal jalul higlsse läinud ema abi ei saanud , vaid vaatasin pealt kuidas arstide slme all inimene hääbus. See oli Mustamäe haiglas, Mis ajast te räägite ku isegi arstid lihtsalt pealt vaatavad kuidas inimene hinge vaagub

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis