Kui meil ei ole aega lastega koos tegutseda, nendega suhelda, siis nad ongi impulsiivsed, kergesti ärrituvad, emotsionaalsed, labiilsed. (Vida Press)

Kust tulevad käitumishäiretega lapsed? Mida on täiskasvanud jätnud tegemata?

Inimese aju kasvab interaktsioonis teise inimesega, läbi suhte, räägib lastepsühhiaater Anne Kleinberg portaalis Terviseuudised.ee.

Kui meil ei ole aega nendega koos tegutseda, nendega suhelda, siis nad ongi impulsiivsed, kergesti ärrituvad, emotsionaalsed, labiilsed ehk me ei anna neile seda raami, kuidas iseennast juhtida.

Kui me ta veel järelevalveta jätame, siis temast tulebki käitumishäirega inimene. Ega need Kanutiaia lapsed ei ole niisama selliseks kasvanud. Jah, ilmselt seal on bioloogilist materjali, aga ka järelvalvetust ja tegelematust. Me lihvime neid asju sünnijärgselt, lasteaiaeas ja see, et me teismelistena näeme neid sellistes jamades, on varase lapseea tegemata töö.

Meil on palju järelvalveta ja tegelemata lapsi.

Jaga artiklit

13 kommentaari

R
Room  /   11:32, 5. sept 2018
Kõik algab kodust! Juba lasteaias on lapsi, kes ilmselgelt suurde rühma ei sobi. Väiksemas grupis või omaette on nad normaalsed, tihti andekadki. Suures grupis muutuvad agressiivseks: hammustavad, löövad teisi kättejuhtuvate esemetega... Jutt sellest vanematele on sageli mõttetu. Nende jaoks on oma laps normaalne, kõik teised (ka õpetajad) ei saavat lihtsalt hakkama. Agressiivne laps tulebki kuidagi-viisi lohistada koolini, aga seal suhtutakse kiusamisse juba karmimalt. Kui ikka suhtutakse.... Koolijuhtidele: minge uurige kooli tulnud laste tausta lasteaias! Seal öeldakse teile kohe, kes on homne koolikiusaja. Lapsevanemad: kui teile lasteaias öeldakse, et teie laps on agressiivne, võtke ta käekõrvale ja käige psühholoogi juures ära. Saate teada, mida teie laps vajab. Võib-olla pole mõtet panna teda tavakooli mammutklassi, et hiljem sealt psühhotraumaga minema löödaks!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis