Naised elavad reeglina kauem kui mehed, aga on ka erandeid (Pixabay.com)

Meeste oodatav eluiga sünnimomendil oli 2017. aastal 73,7 aastat ja naistel 82,3 aastat, teatab Statistikaamet. Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe.

Taasiseseisvusaja kõige madalamal tasemel oli oodatav eluiga 1990ndate alguses, kui 1994. aastal oli meeste oodatav eluiga 60,2 aastat ja naistel 72,8. Pärast seda on rahva tervis paranenud, noorte suremus õnnetusjuhtumite tõttu vähenenud ja oodatav eluiga pikenenud.

Meeste ja naiste oodatava eluea vahe väheneb: 1994. aastal oli see 12 aastat, kümme aastat tagasi üle 10 aasta, 2017. aastaks on vahe 8,6 aastat.

Euroopa liidu keskmisele jääme veel alla

Euroopa liidu keskmise oodatava elueaga võrreldes elavad Eesti elanikud keskmiselt kolm aastat vähem, kuid see vahe on aastatega vähenenud. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti naiste oodatav eluiga 1,4 aastat lühem, meestel ligi 5 aastat lühem. 2016. aasta andmetel oli Euroopa liidus meeste oodatav eluiga kõrgeim Itaalias (81,0 eluaastat) ja naistel Hispaanias (86,3 eluaastat). Meeste oodatava eluea poolest on Eesti Euroopa liidus 23. kohal, madalaim on see Leedus ja Lätis. Naiste osas on Eesti positsioon parem – oleme 19. kohal ning edestame kõiki endiseid idabloki riike. Madalaimad naiste oodatava eluea näitajad on Bulgaarias ja Rumeenias.

Euroopa liidus keskmiselt on meeste ja naiste oodatava eluea vahe 5,4 aastat, kõige väiksem on see Hollandis (3,2) ning kõige suurem Leedus (10,6), Lätis (9,8) ja Eestis (8,6). Sellist erinevust võib Euroopas leida veel endise Nõukogude liidu teiste liikmesriikide puhul.

Oodatav eluiga sõltub paljudest mõjutajatest, olulisemad on keskkond, tervishoiuteenuste kättesaadavus, inimeste elatustase ja terviseteadlikkus. Meeste mõnevõrra lühem oodatav eluiga on ootuspärane, sest nad on riskialtimad. Ilmselt mõjutab seda ka füüsiliselt raskete või tervisele ohtlikumate töökohtade suurem osatähtsus meestel. Eestis töötavad inimesed Euroopa Liidu keskmisest mõnevõrra enam sinikraede ametikohtadel ja meeste hulgas on neid rohkem. See võib olla üks selgitus meeste ja naiste oodatava eluea suurele erinevusele.

Oodatavat eluiga arvutab Statistikaamet eraldi linna- ja maarahvastikule, maakondade rahvastikule, rahvuse järgi ja 2017. aastast uue näitajana ka hariduse järgi. Oodatav eluiga on pikem linnalistes piirkondades, eesti rahvusest ja kõrgemalt haritud elanikkonna hulgas. Ka väheneb meeste ja naiste oodatava eluea vahe nendes rühmades. Kõrgharidusega meeste ja naiste oodatav eluiga erineb 7,7 aastat, põhiharidusega meeste ja naiste puhul 10,1 aastat. Kõrgharidusega naiste ja põhiharidusega meeste oodatav eluiga erineb 17 aastat.

Oodatav eluiga sünnimomendil on keskmine vanus, milleni vastsündinu eeldatavalt elab, kui ajavahemikule iseloomulikud suremuse näitajad ei muutu.

Jaga artiklit

10 kommentaari

N
nujah  /   20:03, 5. sept 2018
see ju selline iga, kui inimene enam elus püsimiseks tööl käia ei jaksa ja varbad sirgu ajab!
Kui penskarit enam tööle ei lubataks, kukkuks eeldatav pensioniiga 10 aastat tagasi- penskar ei taha ju nälga surra ja käib tööl!
J
Jüri  /   18:07, 5. sept 2018
Pensionile jäämise iga peab sõltuma hoopis oodatavast tervelt elatud aastatest.
Ja tervelt elatud aastate arv Eestis on kahjuks languses :
2015. a. meestel 53 ja naistel 57,
2010. aastal oli sünnimomendil eesti rahvusest mehel tervena elatav aeg 54,8 aastat ja naisel 59,5, mitte-eestlastel vastavalt 52,8 ja 55,4.
Seega ilmselgelt pole raviteenused Eestis vajalikul tasemel - pensioniea tõstmiseks peaks riiklik tervishoid tagama ka tervelt elatud aja tõusu 70 aasta lähedusse.
* Kuskilt-kunagi tegin copy-paste'i.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis