Terviseuudised

PSÜHHOTERAPEUT: kui annad lapsele vitsa, õpetad talle jõu ja võimu kuritarvitamist (41)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 5. september 2018, 16:58
Sageli usub laps, et ta ei saa vitsa, kui ta näitab end paremana, kui ta tegelikult on. Laps valetab, et vältida vanema pahameelt ja teenida välja armastus Vida Press
Füüsiliselt karistatud lapsed vajavad toetust ka täiskasvanuna, et ennast armastada. Füüsiline karistus õpetab lapsele asju, mida kohe ei ole näha, ütles psühhoterapeut Merit Lage Õhtulehele.

Oma kogemusest psühhoterapeudina tean, et füüsiliselt karistatud lapsed vajavad toetust, ka hiljem täiskasvanuna, et ennast armastada ja osata ennast  toetada.

Paljud kunagi füüsiliselt karistatud  lapsed on praegu ise vanemad. Seega vajavad toetust, mõistmist ja vahel uusi oskusi ka tänased vanemad. Iga vanem armastab oma last ja ei taha paha. Vastupidi, tahab parimat! 

Nüüd, mil suvevaheajad on läbi,  täiskasvanud murravad tööd teha ja lapsed on koolides ja lasteaedades, on vaja taas elu argirütmi saada. Kõigile pereliikmetele sobiva rütmi saavutamine võib olla keerukas ning vanema kannatus võib katkeda.

Füüsiline karistamine on kahjulik ja õpetab lapsele asju, mida kohe näha ei ole. Tavaliselt üks vanem seda teadlikult teha ei taha.

1. Vastutuse eiramine.

Elus on igal teol loomulik tagajärg. Näide: kui laps paneb õhtul kooliasjad  kokku, on loomulik tagajärg see, et  vajalikud asjad on järgmisel päeval koolis olemas. Kui ta koolikoti sisu ei kontrolli, on loomulik tagajärg see, et midagi vajalikku võib puudu olla.

Laps vajaks siin juhendamist, koos tegemist, isegi kui vanemale tundub, et ta peaks seda juba oskama, iseseisvam olema jne. Nii harjutab laps ennast asjakohase abiga tegema midagi selleks, et järgmine päev oleks sujuvam.

Kui vanem tutistaks või annaks laksu,  siis õpib laps, et ta väärtusetu. Füüsiline karistus ei õpeta last oma tegude eest vastutama.

2. Valetamine.

3. Vastuolu jõuga mahasurumine, allutamine.

Laps õpib oma vanematelt, kuidas saada elus hakkama konfliktide ja raskete olukordadega. Füüsiliselt karistades õpetab vanem oma lapsele jõu ja võimu kuritarvitamist. Keerulises olukorras jõudu ja allutamist kasutades õigustab laps enda hiljem sellega, et ka mind kasvatati nii….

Millist ühiskonda me soovime? Oma laste kasvatamise kaudu kujundab tegelikult praegu iga vanem ka tulevast ühiskonda, andes lastele kaasa käitumismustreid tuleviku tarbeks.

 Keerulistes elu punktides võib abi olla psühhoterapeudist. Aeg-ajalt on vaja täiskasvanuna ja vanemana oma enesetoetus taastada, selleks, et tunda end keerulistes olukordades lapsega  maandatu ja kindlana ning jääda armastavaks.

Samal teemal

3. oktoober 2018, 16:23
Soomes langes 3-aastane poiss rünnaku ohvriks. Teise lapse ema läks talle käsipidi kallale
3. oktoober 2018, 08:16
PSÜHHOLOOG: vägivaldne laps on kasvatuse vili
24. september 2018, 12:29
MUUSIKAPSÜHHOLOOG: lastele on eriti kasulikud laulmine ja pillimäng
18. september 2018, 09:21
TERVISEAMETI LUUBI ALL: missugune on koolide ja lasteaedade sisekliima?

41 KOMMENTAARI

v
12. oktoober 2018, 22:25
Väga ebaadekvaatne jutt. Esiteks tuleb vahet teha karistuse liigil. Kas selleks on "rihma andmine", kasevitsga üle säärte lüües või tutistam...
(loe edasi)
k
kurb 6. september 2018, 16:30
Kui ei karista oma last, siis sa vihkad teda. (s.t. sul on ükskõik, mis inimene lapsest kasvab).
Loe kõiki (41)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee