Sageli usub laps, et ta ei saa vitsa, kui ta näitab end paremana, kui ta tegelikult on. Laps valetab, et vältida vanema pahameelt ja teenida välja armastus (Vida Press)

Füüsiliselt karistatud lapsed vajavad toetust ka täiskasvanuna, et ennast armastada. Füüsiline karistus õpetab lapsele asju, mida kohe ei ole näha, ütles psühhoterapeut Merit Lage Õhtulehele.

Oma kogemusest psühhoterapeudina tean, et füüsiliselt karistatud lapsed vajavad toetust, ka hiljem täiskasvanuna, et ennast armastada ja osata ennast  toetada.

Paljud kunagi füüsiliselt karistatud  lapsed on praegu ise vanemad. Seega vajavad toetust, mõistmist ja vahel uusi oskusi ka tänased vanemad. Iga vanem armastab oma last ja ei taha paha. Vastupidi, tahab parimat! 

Nüüd, mil suvevaheajad on läbi,  täiskasvanud murravad tööd teha ja lapsed on koolides ja lasteaedades, on vaja taas elu argirütmi saada. Kõigile pereliikmetele sobiva rütmi saavutamine võib olla keerukas ning vanema kannatus võib katkeda.

Füüsiline karistamine on kahjulik ja õpetab lapsele asju, mida kohe näha ei ole. Tavaliselt üks vanem seda teadlikult teha ei taha.

1. Vastutuse eiramine.

Elus on igal teol loomulik tagajärg. Näide: kui laps paneb õhtul kooliasjad  kokku, on loomulik tagajärg see, et  vajalikud asjad on järgmisel päeval koolis olemas. Kui ta koolikoti sisu ei kontrolli, on loomulik tagajärg see, et midagi vajalikku võib puudu olla.

Laps vajaks siin juhendamist, koos tegemist, isegi kui vanemale tundub, et ta peaks seda juba oskama, iseseisvam olema jne. Nii harjutab laps ennast asjakohase abiga tegema midagi selleks, et järgmine päev oleks sujuvam.

Kui vanem tutistaks või annaks laksu,  siis õpib laps, et ta väärtusetu. Füüsiline karistus ei õpeta last oma tegude eest vastutama.

2. Valetamine.

Keegi ei taha haiget saada, ei täiskasvanu ega laps. Nii lapsed kui täiskasvanud võtavad kasutusele erinevaid strateegiaid, et valu ja karistamist vältida. Sageli usub laps, et ta ei saa vitsa, kui ta näitab end paremana, kui ta tegelikult on. Laps valetab, et vältida vanema pahameelt ja teenida välja armastust.

3. Vastuolu jõuga mahasurumine, allutamine.

Laps õpib oma vanematelt, kuidas saada elus hakkama konfliktide ja raskete olukordadega. Füüsiliselt karistades õpetab vanem oma lapsele jõu ja võimu kuritarvitamist. Keerulises olukorras jõudu ja allutamist kasutades õigustab laps enda hiljem sellega, et ka mind kasvatati nii….

Millist ühiskonda me soovime? Oma laste kasvatamise kaudu kujundab tegelikult praegu iga vanem ka tulevast ühiskonda, andes lastele kaasa käitumismustreid tuleviku tarbeks.

 Keerulistes elu punktides võib abi olla psühhoterapeudist. Aeg-ajalt on vaja täiskasvanuna ja vanemana oma enesetoetus taastada, selleks, et tunda end keerulistes olukordades lapsega  maandatu ja kindlana ning jääda armastavaks.

Jaga artiklit

39 kommentaari

K
kurb  /   16:30, 6. sept 2018
Kui ei karista oma last, siis sa vihkad teda. (s.t. sul on ükskõik, mis inimene lapsest kasvab).

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis