(Pexels)

Mehed elavad tervena 74% oma elust ehk 54,5 aastat ning naised 72% ehk 59 aastat.

Eelmise aasta statistikaga võrreldes elavad eestimaalased keskmiselt kolm ja pool kuud tervemana kui aasta varem. Samas elavad Eesti inimesed palju aastaid pikaajaliste tervisest tingitud tegevuspiirangutega - mehed oma keskmisest elueast 19,2 aastat, naised koguni 23,3 aastat, selgus äsja avaldatud Statistikaameti andmetest. Täna lisati värske keskmise eluea ja tervena elatud aastate statistika Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistika ja uuringute andmebaasi.

Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti naiste tervena elatud elu 5,5 aastat lühem, meestel aga koguni üle üheksa aasta lühem. 2016. aasta andmetel oli meeste tervena elatud eluaastate poolest Eesti Euroopa Liidu 28 riigist eelviimasel kohal, madalaim on see ainult naaberriigis Lätis. Naiste osas on Eesti positsioon parem – olime 18. kohal.

Eelmisel nädalal avaldas Statistikaamet ka sünnimomendil oodatava keskmise eluea statistika: see oli eelmisel aastal Eestis 78,2 aastat. Seejuures meestel oli see oluliselt madalam kui naistel – vaid 73,7 aastat. Naiste keskmine eluiga oli 82,3 aastat. Euroopa Liidu keskmise oodatava elueaga võrreldes elavad Eesti elanikud keskmiselt kolm aastat vähem.

Keskmine eluiga ja tervena elatatud eluaastad on statistilised näitajad, mida tuleb vaadata pigem trendina, mitte ühe aasta näitajate põhjal, kuna rahvastikuprotsessid võtavad aega. Tegemist ei ole siiski ennustusega, mis ütleb, kui kaua kellelgi täpselt veel elada jääb ja kui kaua elatakse tervena. Näitaja "Tervena elatud aastad" sünnihetkel mõõdab keskmist aastate arvu, mille jooksul inimene elab hea tervise juures.

Lisaks Statistikaameti andmebaasile on oodatava eluea ja tervena elatud aastate andmed 2017. aasta kohta lisatud ka TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi, teema "Rahvastikunäitajad" alla.

Jaga artiklit

11 kommentaari

U
uss  /   16:52, 11. sept 2018
Eesti elatakse pikki aastaid haigena seetõttu, et arstide hulgas on levinud ringkaitse. Kui üks arst on pannud valediagnoosi, siis teised arstid kartes kolleegi solvata, ei lükka diagnoosi ümber ning nii jääbki inimene ravita. Sellise võimaluse annab riiklik Haigekassa süsteem. Kui ravikindlustus anda erakindlustusfirma kätte, siis sellised asjad enam võimalikud ei ole, sest kaob ära põhimõte "mõisa köis las lohiseb" ning arst, kes ei suuda õiget diagnoosi panna ega inimest efektiivselt ravida, kaotab litsentsi. See on koht, millega valitsusel oleks tulnud juba ammu tegeleda, aga meil eelistatakse maksude tõstmist, mitte olemasolevate vahendite efektiivsemat kasutamist.
N
naine 57  /   16:15, 11. sept 2018
Ma elasin siis tervena ehk 22 aastat, sest juba 23-aastaselt diagnoositi radikuliit.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis