2
fotot
Mõõda vererõhku alati kaks korda. Kui kahe mõõtmise vahe on suurem kui 10 mmHg, siis peaks tegema veel ka kolmanda mõõtmise. (Vida Press)

Kardioloog Margus Viigimaa ütleb, et kui patsiendid näitavad, kuidas nad vererõhku mõõdavad, teevad nad sageli viis-kuus viga. Järgi neid südamearsti soovitusi, et saaksid õiged näidud!

  • Istu enne mõõtmist viis minut. 
  • Ära jutusta mõõtmise ajal. Kui mõõdad parasjagu vererõhku ja keegi astub tuppa sisse, et midagi olulist teatada, siis tuleb mõõtmine katkestada ja seda hiljem uuesti teha. Eriti siis, kui tuppa astuja toob halva uudise – see võib tõsta vererõhku kuni 30 ühikut.
  • Mõõda vererõhku alati kaks korda. Kui kahe mõõtmise vahe on suurem kui 10 mmHg, siis peaks tegema veel ka kolmanda mõõtmise.
    Eriti siis, kui tuppa astuja toob halva uudise – see võib tõsta vererõhku kuni 30 ühikut.
  • Mõõda vererõhku alati kaks korda. Kui kahe mõõtmise vahe on suurem kui 10 mmHg, siis peaks tegema veel ka kolmanda mõõtmise.
  • Kasuta mansette, mis on sinu õlavarrele sobivad. Vererõhuaparaadiga on tavaliselt kaasas keskmise suurusega mansett, aga kui inimene on suuremat kasvu, peaks hankima ka suurema ümbermõõduga manseti.
  • Kui sulle on juba arsti poolt ravi määratud, peaksid vererõhul silma peal hoidma iga päev. Kõige parem on mõõta vererõhku hommikul enne sööki, olles juba natuke aega ärkvel olnud. Teist korda peaks mõõtma vererõhku õhtul enne sööki.
  • Kui vererõhk on normi saadud, ei pea seda enam nii tihti mõõtma, sest liiga tugev haigusteadlikkus võib hakata nii enda kui lähedaste elu segama. “Mõni patsient on toonud mulle ühe päeva mõõtmised mitmel leheküljel. See on juba äärmuslik,” tõdeb doktor Viigimaa.
  • Terve keskealine inimene peaks laskma vererõhku kontrollida kord aastas. Sama tihedasti tuleks anda ka vereproov.
  • Vererõhuaparaati soetades peaks esimesed mõõtmised tegema koos perearsti või apteekriga. “Ma olen palunud oma patsientidel aparaadi kaasa võtta ja näidata, kuidas nad oma vererõhku määravad. On sage, et patsiendid teevad viis-kuus viga. Lisaks sellele saan ma võrrelda patsiendi aparaadi näitu enda mõõtmistulemustega ja nii saame teada, kui täpne tema aparaat on,” selgitab doktor Viigimaa. 

Missugune on normaalne vererõhk?

  • Euroopas peetakse normaalseks vererõhuks alla 130/85 mmHg.
  • Vererõhuhaigust saab diagnoosida siis, kui ülemine vererõhk on üle 140 ja alumine üle 90.
  • Eelmisel aastal võeti Ameerika Ühendriikides välja uued juhised, mille kohaselt on normaalne vererõhk alla 120/80 mmHg.

Jaga artiklit

38 kommentaari

K
Krossimees  /   13:09, 12. sept 2018
Tere. Olin EMO s ja pärast intensiivis. Seal öeldi 150 x 90 x 72 väga hea vererõhk. Läksin perearsti juurde to oleks käpuli kukkunud kui suur vererõhk. Perearst kirjutas Micardis 80 mg välja. Südamearst hoopis Twinsta 80 mg / 10 mg. Doktor Vassijev ütles miks vererõhku nii tihedalt mõõdad,aastas paar korda sobib ainult mõõta. Ütelge palun keda uskuda või mida teha. Paned paarimehega Läti viina sisse kõik korras. Suits ei ole küll hea. Olge mõnusad.
A
Arvo Ärr  /   10:50, 12. sept 2018
Olen paaril korral sattunud vererõhku mõõtma ilusate noorte naisarstide juurde ja esimene näit on olnud laes. Selgitasin seda arstidele nende iluga ja nad nõustusid mõlemad. Teine mõõtmine oli normis.

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis