Esmasündinud saavad nautida eeskujurolli, mis võib tugevdada nende enesekindlust ja võimet olla liider. (Vida Press)

Kas sünnijärjekord mõjutab ka lapse isiksust? Uuring näitab, et oletusel, et esmasündinud on kuulekamad ja teisena sündinud mässumeelsemad,  võib tõepõhi all olla.

Uuringud on näidanud, et pere vanimad lapsed saavutavad paremaid tulemusi intelligentsustestides, samas on neil rohkem terviseprobleeme. Kuid see pole ühene: teaduses ja kultuuris on suurt edu saavutanud ka pere nooremate lastena sündinud inimesed.

2017. aastal avaldatud uuringust ilmnes, et peres teisena sündinud lapsi karistati koolis 20-40% tõenäolisemalt võrreldes esmasündinutega ja nad sattusid suurema  tõenäosusega ka täiskasvanuna seadusega pahuksisse. Uuring viidi läbi  nii USAs kui Taanis.

Tulemused olid hämmastavad. Taanis leiti, et teisena sündinud vendadel oli rohkem käitumishäireid, näiteks hüperaktiivsust, ja nad sooritasid täiskasvanuna rohkem kuritegusid. Floridas selgus näiteks, et teisena sündinud lapsi karistati koolis 29% rohkem kui esmasündinuid.

Esmasündinut koheldakse erinevalt

Uurijad pakuvad ühe võimaliku selgitusena välja, et vanemad ei tegele esmasündinu ja nooremate lastega samamoodi. Klassikaline näide: kui esmasündinul kukub lutt maha, ruttavad vanemad seda kohe pesema. Väiksemaga võtavad nad asja lõdvemalt. Esmasündinuga on vanemad rohkem hirmul, et lapsega juhtub midagi, nad tahavad kõike kontrollida, aga teise lapsega võetkse asja vabamalt, sest lapsevanem on kogenud, et midagi suurt juhtuda ei saa.

Kuigi mõlemad lapsed peaksid saama võrdset tähelepanu, on siiski tõsi, et esmasündinu saab nautida vanemate täit tähelepanu kuni järgmise lapse sünnini. Teisena sündinu ei saa kunagi sellist tähelepanu ja peab algusest peale kõike jagama.

Samas on tavaline, et vanemad kohtlevad teisena sündinud last kauem beebina, eriti kui nad on otsustanud, et nad rohkem lapsi ei saa. Siin on risk, et ülehoolitsus pidurdab lapse emotsionaalsete oskuste arengut.

Laste kujunemist mõjutavad  ka majanduslikud  võimalused. Kui pere suureneb, tuleb ressursse jagada rohkemate vahel. Võimalik, et esimene laps sai rohkem nautida majanduslikku heaolu.

Laste sündide hetkel on ka vanemad erinevad. Teist last ilmale tuues on lapsevaneamd vanemad ja energiat pole enam nii palju.

Laste omavahelised suhted

Teine selgitus põhineb laste suhetel. Esmasündinud saavad nautida eeskujurolli, mis võib tugevdada nende enesekindlust ja võimet olla liider.

Esmasündinule on põhilised eeskujud tema vanemad. Hiljem sündinutele on põhilised eeskujud vanemad õed-vennad, kellele see võib olla kindluse ja eneseteadvuse allikas, sest nooremad jäljendavad neid.

Vanemad rõhutavad samuti, et vanem laps peab olema eeskujuks, mis süvendab nendes vastutustunnet. Kui sa oled kellelegi eekuju, võtad sa vastutuse.

Samas on andnud laste uurimine vastuolulisi tulemusi. Üks uurijatest on näiteks väitnud, et kui vanimad lapsed samastavad end lapsevanemate ja nende autoriteediga ning hindavad staus quo'd, siis nooremad võitlevad selle vastu.

Kuid lapse isiksust ei mõjuta ainult sünnijärjekord, see kujuneb alati geenide ja kasvukeskkonna koosmõjul. Nii et enne kui hakkad nooremat last milleski süüdistama, mõtle hästi järele!

Allikas: BuenaVida

Jaga artiklit

2 kommentaari

M
Mami  /   23:57, 13. sept 2018
Esimene laps on suur alati, teine ja nii edasi järgmised on ikka väikesed. Siit esimese lapse tihtipeale solvumised, sest puudu jääb vanemate harjumuspärasest hoolitsusest ja poputamisest.
M
meie  /   12:48, 13. sept 2018
peres kaks põlvkonda puhta vastupidi kirjutatule

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis