Vägivalda kogenud inimest valdab sageli süütunne ja ta arvab, et oli ise süüdi. (Vida Press)

Eakate inimeste väärkohtlemine ja vägivald nende suhtes jääb sageli saladuseks. Arvatakse, et seda on rohkem kui avalikult teatakse, sest paljud vägivalda kogenutest ei räägi sellest.

Iga aastal kogeb Soomes väärkohtlemist iga neljas üle 60-aastane naine, kirjutatakse Soome terviseinstituudi blogis. Kuid sellest teemast ei räägita.

Väärkohtlemist on mitmesugust, see võib olla kergem või raskem, füüsiline või hingeline, seksuaalne või majanduslik ärakasutamine, õiguste piiramine, solvamine või muul viisil alandav kohtlemine.

Ka millegi tegemata jätmine, vanuri hooletusse jätmine on väärkohtlemine.

Väärkohtleb enamasti lähedane

Uuringute järgi kogevad eakad naised kõige rohkem vaimset vägivalda. Sellele järgneb majanduslik ärakasutamine, nende õiguste piiramine ja seksuaalne ahistamine või vägivald.

Vanade meeste väärkohtlemise kohta pole andmeid, kuid on teada, et üle 15-aastastest meestest kogeb igal aastal vägivalda või ähvardamist 10-15%.

Väärkohtlemisega on enamasti seotud väga tugev sõltuvussuhe. Süüdlane võib olla ja sageli ongi see kõige lähedase ja armsam, abikaasa või laps.

Vägivalda, ärakasutamist ja alandamist kogenud või hooletusse jäetud inimene tunneb tugevat häbitunnet ja võib süüdistada juhtunus ennast.  Üldiselt ei otsi  väärkoheldud vanurid abi.

Sellepärast on meie kõigi kohustus reageerida, kui kahtlustame või teame, et vanurit väärkoheldakse või selleks on oht.

Väärkohtlemine võib juhtuda tahtmatult

Väärkohtlemine pole alati tahtlik, see võib juhtuda mõtlematusest. Näiteks võib lähedane piirata vanuri õigusi turvalisuse nimel

Hooldamisest kurnatud lähedane võib vanuri peale karjuda ja isegi loobuda tema hooldamisest. Kiirustav hooldaja võib tegeleda vanuriga liiga karmikäeliselt ega küsi, mis vanurile endale meeldib ja mida ta tahab.

Tahtmatu väärkohtlemise vältimiseks tuleks mõelda ka sellele, kuidas hooldajad jaksaksid.

Igaüks meist võib mõelda, kuidas ta käitub. Kuidas ma räägin vanainimesega? Kas ma lasen tal toimida oma tahtmise järgi või olen kärsitu? Kas mõtlen sellele, et ka temal endal on õigus oma asjade üle otsustada?

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis