Apteeker

Mis juhtub, kui sa ei võta praegu D-vitamiini? Vaata, kas vajad suuremat annust! (5)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 20. oktoober 2018, 15:01
Pärast sooja suve või päikesereisi püsib D-vitamiini arvestatav tase veres ainult kolm-neli nädalat. Vida Press
Viimastel aastatel on Eestis soovitatud D-vitamiini võtta lausa aasta ringi. Apotheka apteeker Kerli Valge selgitab, miks on D-vitamiin nii oluline ja mis võib juhtuda, kui organismis on kestev D-vitamiini puudus.

D-vitamiin  on tegelikult tugev steroidhormoon. D-vitamiini retseptoreid on paljudes kudedes ja organites, enam kui 200 geeni sisaldavad D-vitamiinile reageerivaid elemente.

Samal teemal

D-vitamiini puudust on seostatud mitmesuguste vähkkasvajate kõrgema esinemissagedusega, aga ka südameveresoonkonna haiguste ja autoimmuunhaigustega.

D-vitamiinil on ülioluline roll kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonil. D-vitamiini vaeguse korral langeb kaltsiumi imendumine soolest, mistõttu ei suuda organism ennast piisavalt kaltsiumiga varustada. See võib põhjustada väga erinevaid terviseprobleeme – luud hõrenevad ja kaotavad mineraalset tihedust, hambad kaotavad tugevust ning lagunevad, lihaste – ka südamelihase – funktsioon halveneb.

Päikesevitamiiniks kutsutud D-vitamiin on Eesti sombuses kliimas ainus vitamiin, mida on enamikul inimestest vaja võtta aasta ringi. Tasub teada, et pärast sooja suve või  päikeselistest riikidest Eestisse naasmist püsib D-vitamiini arvestatav tase veres ainult kolm-neli nädalat.

Täiskasvanutel soovitatakse D-vitamiini võtta iga päev vähemalt 10 mcg (400 IU/p – ehk RÜ-d, rahvusvaheline ühik), eakatel ja riskirühma kuuluvatel inimestel 20 mcg (800 IU/p) ja enam.

Euroopa Toiduohutusameti poolt kinnitatud tarbimise ohutu ülempiir on alla 1-aastastel lastel 25 mcg (1000 IU/p), 1–10-aastastel lastel 50 mcg (2000 IU/p) ja vanematel kuni 100 mcg (4000 IU/p).

Apteekides on D-vitamiini väga erineval kujul – tilkade, spreide, kapslite ja tablettidena, samuti on doosid väga erinevad, seega tasub enne ostu  apteekriga nõu pidada.

 Kes kuulub riskirühma?

Inimesed, kes peaksid keskmisest suuremaid D-vitamiini annuseid võtma:

  • eakad, kes liiguvad suvel vähe väljas ja kellel on D-vitamiini tootmine nahas vähenenud,
  • inimesed, kes viibivad suvel vähe päikese käes,
  • tumedanahalised inimesed, kellel on naha melaniinisisaldus kõrgem,
  • sportlased, eriti sisealadega tegelevad sportlased, sest nemad kulutavad oluliselt rohkem kehasse kogunenud D-vitamiini varusid,
  • ohustatud on ka inimesed, kes tarvitavad palju alkoholi, kes on rangel taimse toidu dieedil, kellel on erinevad peensoolehaigused ja kes tarvitavad teatud ravimeid pikemaajaliselt (nt kortikosterioidid),
  • suurenenud D-vitamiini vajadus on ka rasedatel, sest siis on vaja varustada arenevat loodet kaltsiumiga.
  • Riskirühma kuuluvad puberteediealised lapsed, kel on kiire kasvuperiood. Just sel ajal moodustub suur osa luumassist ning mida tugevam see on, seda väiksem on tõenäosus, et hilisemas elus tekib probleeme luude hõrenemisega

Millistes toitudes leidub D-vitamiini?

D-vitamiini on võimalik saada ka söögiga. Loomset päritolu toiduainetest saadakse vitamiini D3 ehk kolekaltsiferooli, millel on parem bioloogiline omastatavus. Head allikad on nt rasvane kala, munakollane, maks ja kalamaksaõli.

Taimse päritoluga on vitamiin D2 ehk ergokaltsiferool, kuid selle omastatavus on halvem. Selleks, et toiduga saada 400 IU D-vitamiini, on vaja süüa nt 10 keskmist muna, 4 kg juustu, 4 kg maksa või juua 20 liitrit 2,5% piima ja seda iga päev!

D-vitamiini sünteesib päikesevalguse toimel ka inimese nahk. Kuna Eesti ilmad ei pruugi ka suvekuudel olla päikeserohked, on D-vitamiin ainus vitamiin, mida tuleks meie kliimas aasta ringi võtta.

Kas üleannustamine on võimalik?

Kuidas on Eesti inimestel lood D-vitamiiniga? Selleks, et diagnoosida D-vitamiini puudust, on vaja teha vereanalüüs. Näiteks aastal 2017 olid meditsiinilaboris SYNLAB testinutest 75% inimestest D-vitamiini tulemused alla soovituslikku tervislikku taset 75 nmol/l. Tõsist D-vitamiini puudust esines neist 36,2 protsendil ehk nende D-vitamiini näit jäi alla 50 nmol/l.

Toidu kaudu saadud ja UV-kiirguse abil nahas sünteesitud D-vitamiinist ei ole võimalik saada üledoosi, küll aga võib see tekkida toidulisandite liigannustamisel. Tartu Ülikooli Kliinikumi andmetel on maksimaalne ohutu päevane annus pikaaegsel kasutamisel 10 000 IU/p.

Lapsed on üleannustamise suhtes tundlikumad kui täiskasvanud. D-vitamiini ületarbimise mürgitusnähud võivad ennekõike tekkida kestval ülisuurtes annustes toidulisandi võtmisel. Üleannustamisel võivad tekkida iiveldus, kõrge vererõhk, sügelus, kõhuvalu, lihasnõrkus või väga tugev janu.

5 KOMMENTAARI

m
My 21. oktoober 2018, 01:34
Mina võtan praegu arsti ettekirjutusel 2000 U päevas ja siis iga nädal veel lisaks 12000 U, et vitamiinipuudust ravida. Enesetunne on palju paremaks läinud.
o
O bell 20. oktoober 2018, 17:42
Kuidas see jutt sobitada paar päeva tagasi ilmunud artikliga kus kliinilised uuringud näitasid et D vitamiin lisana võttes organismi ei imendu?
Loe kõiki (5)

Sisuturundus

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2505
levi@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee