Meeled

OHTLIK VÕI MITTE? 7 levinumat valearusaama psüühilistest haigustest 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 23. september 2018, 07:00
Ütlus, et geniaalsusest hullumeelsuseni on vaid üks samm, ei pea päriselus (alati) paika. Vida Press
Vaatamata sellele, et psüühikahäireid esineb väga palju, on psüühiline haigus endiselt justkui häbimärk. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kogeb iga neljas inimene mingil eluperioodil vähem või rohkem tõsist vaimse tervise häiret.

Tallinna Vaimse Tervise Keskus on kokku pannud levinumad valearusaamad psüühilistest haigustest.

1. Psüühikahäirega inimesed on lihtsalt (vaimselt) nõrgad.

Haigestumine psüühikahäiresse ei ole märk isiksuse nõrkusest. Tõsise psüühikahäirega inimene ei saa mõjutada haiguse sümptomeid tahtejõuga või „ennast kokku võttes”, samuti nagu halva kuulmisega inimene ei kuule paremini pingutusest hoolimata.

2. Psüühikahäirega inimene ei saa ise aru, et ta on haige.

Samal teemal

Mõnikord võib see tõesti nii olla ja siis öeldakse, et inimesel ei ole kujunenud arusaama oma haigusest ehk et tal pole haiguskriitikat. Kindlasti ei ole see aga reegel ning ka paljud skisofreeniadiagnoosiga inimesed on täiesti teadlikud oma haigusest ja selle sümptomitest.

3. Skisofreenia on üksnes pärilik haigus.

Skisofreenia täpseid põhjusi ei teata. Sageli on see kombinatsioon geneetilisest eelsoodumusest ja keskkonnateguritest, mis haiguse vallandavad. Skisofreeniadiagnoosiga inimese laps ei pruugi kunagi haigestuda ja vastupidi – haigestuda võib inimene, kelle peres ei ole teada ühtegi teist haigusjuhtu. Skisofreenia esinemissagedus on u 1% rahvastikust.

4. Inimesed, kellel on psüühiline haigus, on loovad isiksused või geeniused

Psüühikahäiresse haigestunud inimeste hulgas ei ole üle keskmise intelligentseid, andekaid ja loovaid inimesi rohkem kui mittehaigete seas. Seega ei pea ka ütlus, et geniaalsusest hullumeelsuseni on vaid üks samm, päriselus (alati) paika.

Skisofreenia ei tähenda kahestunud ega lõhestunud isiksust. Isiksuse mitmesus on täiesti omaette ja väga harva esinev häire, kus ühes inimeses on mitu teineteise olemasolust mitteteadlikku isiksust. Skisofreenia puhul häirub küll suuremal või vähemal määral inimese mõtte-, taju- ja tundemaailm, kuid inimene ise jääb siiski üheks ja samaks isiksuseks.

6. Psüühikahäirega inimesed on alati vägivaldsed ja ohtlikud 

Uuringud näitavad, et ligi 9 kuritegu 10st sooritavad inimesed, kellel pole  diagnoositud mingit psüühikahäiret, samuti seda, et vägivaldsust ei esine psüühikahäirega inimeste hulgas rohkem kui ühiskonnas tervikuna. Vägivaldsus ei ole psüühikahäire (sealhulgas skisofreenia) tüüpiline sümptom.  Uuringute põhjal on hoopis psüühikahäirega inimestel ligi 10% suurem tõenäosus ise vägivallaohvriks langeda kui tervetel. Vägivaldse käitumise risk on psüühikahäirete puhul kõrgem juhtudel, kui kindlatele psühhootilistele sümptomitele lisanduvad sotsiaalsed probleemid – nt kodutus, ebaturvaline elukeskkond ning sõltuvusainete tarvitamine.

7. Skisofreenia on raske häire, mitte tavapärane haigus ja seda ei saa ravida. 

Skisofreeniast ja psühhoosist võib taastuda aktiivse ravi abil. Tänapäevane ravi koosneb nii ravimitest, erinevatest teraapiatest kui ka rehabilitatsioonist. Tänu tõhusale ravile võib inimene taastudes jälle õppida, tööl käia ja suhelda samamoodi nagu kõik teisedki. Uuringud näitavad ka, et ravimid üksi ei ole nii tõhusad kui nende kombineerimine psühhoteraapia ja rehabilitatsiooniga.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee