Keha

NEUROLOOG: tunne ära insult! 3 olulisemat märki (7)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 28. september 2018, 11:31
Insuldi kõige tüüpilisemad sümptomid on ühe käe ja ühe näopoole halvatus ning kõnehäire tekkimine.  Vida Press
Insult ei osata sageli ära tunda, aga see on haigus, mis vajab kiirreageerimist, ütleb  PERHi neuroloog-vanemarst Siim Schneider. 

Insult on äge haigus, millesse haigestub Eestis ligi 4500 inimest aastas. Haiguse tõsidusest ja koormusest ühiskonnale räägitakse palju, sest ligi kolmandik insulti haigestunutest sureb esimese kuu jooksul ja kolmandik ei parane täielikult. 

Insult võib tekkida:

  • aju veresoone sulgumisest, mida nimetatakse isheemiliseks insuldiks ehk ajuinfarktiks,
  • aju veresoone lõhkemisest, mida nimetatakse hemorraagiliseks insuldiks ehk ajusiseseks verevalanduseks.

Samal teemal

Sümptomite alusel pole neid kahte üksteisest võimalik eristada, selgeks saab see alles siis, kui on tehtud pea kompuuteruuring.

Insuldi alatüübist sõltub selle ravi. Enamasti on insult põhjustatud veresoone sulgusest. Kui patsient jõuab haiglasse nelja ja poole tunni jooksul sümptomite tekkimisest, saab ajju tekkinud trombi veenisisese süstiga lahustada ehk trombolüüsida. See on kiire, lihtne ja efektiivne ajuinfarkti ravimeetod.

Teine võimalus on tekkinud tromb veresoonest kateetriga füüsiliselt eemaldada ehk teostada mehaaniline trombektoomia. Seda protseduuri võib teha kuni kuue ning erandlikel juhtudel koguni 24 tunni jooksul haigestumisest. Paraku saab trombektoomiat läbi viia ainult üksikutes haiglates ning see sobib oma kitsaste näidustuste tõttu piiratud arvule patsientidele.

Insult võib tekkida ka veresoone lõhkemisel, mis võib nõuda kiiret kirurgilist sekkumist. Igal juhul on prognoos paranemiseks seda parem, mida kiiremini jõuab inimene haiglasse.

Insult on ootamatu

Üks on samuti kindel - insult on alati ootamatu, see ei anna endast nädal või paar ette märku. Enamik inimesi on vahetult enne sümptomite tekkimist tegusad ja näiliselt hea tervise juures. Paljud inimesed ei tunne insuldi sümptomeid ära ja peavad seda lihtsalt ajutiseks kehvaks enesetundeks, mistõttu viivitatakse kiirabi kutsumisega. Nii jääb elupäästev ja puuet vähendav abi saamata

Insuldi kõige tüüpilisemad sümptomid on ühe käe ja ühe näopoole halvatus ning kõnehäire tekkimine. Seejuures võivad käe ja näopoole halvatus ilmneda ühekaupa või koos, seda võib esineda nii vasaku kui parema kehapoolega.  Seega – kui äkki vajub üks suunurk alla, käsi muutub nõrgaks või tekib raskus end selgelt väljendada, tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi numbrilt 112

Kõikjal maailmas on probleemiks see, et sageli ei tunta insuldi sümptomeid ära ja patsient jõuab haiglasse alles siis, kui trombolüüs ei ole enam lubatud. Ravi algus esimese 90 minuti jooksul pärast esimeste sümptomite teket tagab tunduvalt paremad tulemused võrreldes hilisema ravi algusega. Ainult kiire abi päästab aju. 

Insuldi äratundmise kolm peamist reeglit, mille puhul piisab ka ühest, et kutsuda kiirabi kohe:

1.Kas üks näopool või suunurk on alla vajunud?  Kas inimene suudab naeratada või ei suuda ta oma nägu kontrollida?

2. Kas inimene suudab mõlemat kätt enda ette üles tõsta ja neid üleval hoida? 3. Kas diktsioon on muutunud, kas inimese kõne on segane?

7 KOMMENTAARI

r
Riisikas 30. september 2018, 11:41
Väga lihtne - suu viltu ja kõnehäire??? See vist ei olnud siis insult, kui leidsin oma abikaasa põrandalt kontaktivõimetuna lamamas? Ja PERHis vastav osakond suvepuhkusel. Nõmme haiglas oli raviarstiks gastroenteroloog. Vaat nii on lood kiire arstiabiga.
k
kõik 29. september 2018, 18:11
see jutt on linnainiestele.Maainimmene elab üksi ja kui kiirabi tuleb ja ütleb veel,et pole põhjust kaasa võtta,siis ongi kõik.Seda,kui palju sedasi s...
(loe edasi)
Loe kõiki (7)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee