Sisuturundus

HEA NÕU: 5 nippi tervisesportlastele 

Sisuturundus, 5. oktoober 2018, 09:00
 PantherMedia/Scanpix
Eestimaalaste liikumisharjumustes joonistub välja kaks vastanduvat poolt – ühed, kelle hädad saavad alguse vähesest liikumisest ning teised, kes pingutavad tervisespordiga üle ja sealt hargnevad omakorda tervisemured –, leiab Lääne-Tallinna keskhaigla neuroloogiaosakonnas ning Nõmme Kalju jalgpallimeeskonnas füsioterapeudina töötava Reigo Jörsi.

Tõsiasi, et eesti inimesed ei liiguta end piisavalt, ilmneb ka 2016. aastal tehtud Tervisearengu Instituudi uuringust: umbes kolmandik harrastab tervisesporti mõned korrad aastas või üldse mitte.

Oluline on end päeva jooksul liigutada

Haiglas on Reigo tööks füsioterapeudina eelkõige hinnata, mis on patsiendi seisund ning lähtuvalt sellest alustada esmast taastusravi. Reigo sõnul ei pea kehaline aktiivsus seisnema ainult trenni minekus, oluline on päeva jooksul võimalikult palju liikuda (näiteks autosõidu asemel kõndida ning lifti asemel kasutada treppe). „Kõik sellised lihtsad asjad, millest tegelikult väga palju räägitud on, aga mis ikka ja jälle inimeste kõrvust mööda kipuvad minema,” nendib Reigo.

 

Seetõttu jagabki Reigo omalt poolt soovitusi ja nippe, mida võiks treeninguid alustades silmas pidada:

Alusta jalutamisest. Kes pole aastaid regulaarse kehalise aktiivsusega tegelenud, võiks alustada igapäevasest jalutamisest ning selle kestvuse ja tempo järk-järgulisest pikendamisest.

Leia meeldiv liikumisharrastus. Võimalusi on väga palju – jalutamine, jooksmine, jalgrattasõit, vesivõimlemine. Oluline on, et spordiala oleks ka jõukohane, sest nii on tõenäosus, et sellest kujuneb pikaajaline ja järjepidev harjumus.

Leia treeningpartner. Kaaslasega koos sportimine lisab motivatsiooni ning otsus täna mitte trenni minna ei sünni nii kergelt kui üksi treenides.

Soojenda enne treeningut. Soojendust ei tasu kunagi unustada ega alahinnata. Soojenduseks võibki pidada rahvakeeli „võimlemist” – nii käte-, puusa- kui jalaringe ja muid vibutusi. Oluline on, et soojenduse ajal ei hoitaks üht asendit, vaid keha või kehaosa oleks kogu aeg liikumises.

Venita pärast trenni. Soojendusega sama tähtsad on ka treeningu lõppu jäävad staatilised venitused – see tähendab ühe asendi hoidmist, et venitada soovitud lihasgruppi.

Treeningu ajal tavalisest enam koormust saavad lihased ei ole sellega tõenäoliselt harjunud, niisiis võib sporditegemisele järgneda kangus või valu erinevates kehapiirkondades. Siinkohal on oluline pöörata rõhku taastumisele. Reigo soovitab nii erinevaid veeprotseduure, saunasid, aga ka massaaži. Kindlasti peaks meeles pidama tasakaalustatud ja kvaliteetset toitumist ning mis kõige tähtsam – piisavat puhkeaega, et lihased taastuda saaksid.

Kehalist aktiivsust suurendades võime tihtipeale silmitsi seista liigeste probleemidega, muuhulgas nende jäikusega. Selpuhul soovitab Reigo FLEXISEQ Active geeli, mis on mõeldud nii igapäevastele sportijatele kui ka neile, kes üle pika aja treeningutega alustavad. Geel toetab liigeste elastsust, leevendab valu ja vähendab jäikust. Pikemaajalise kasutamise järel parandab geel kõhre seisundit.

FLEXISEQ Active geeli nanostruktuursed mikrokapslid Sequessome Technology® sisaldavad looduslikke inimorganismis olevaid molekule, mida nimetatakse fosfolipiidideks. Mikrokapslid tungivad läbi naha ja ühilduvad vahetult kõhre pinnaga, vähendades liigesepindade hõõrdumist, leevendades valulikkust ning parandades liigesevõiet.

FLEXISEQ® Active:

• Määrib ja kaitseb liigeseid
• Leevendab valu ja toetab liigeste elastsust
• Ohutu, ei põhjusta süsteemseid kõrvaltoimeid
• Tõhusus on kontrollitud kliiniliste uuringutega*

*Allikas: Kneer W. Et al J Pain Res 2013;6:743-7

Flexiseq on saadaval enamikes apteekides üle Eesti ja Apotheka online apteegis SIIN!

 

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2505
levi@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee