Uudised

PEREARST KÜSIB: kas kõiges on süüdi perearstid? (2)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 5. november 2018, 16:59
Perearste on süüdistatud EMOde ülekoormuses, laste tervise unarusse jätmises, töövõimetute tootmises ja paljus muus. Vida Press
"Perearstide seltskond võib osutuda hullemalt pahatahtlikuks ja mõjuvõimsamaks organisatsiooniks kui Sitsiilia maffia, sest jaksab peaaegu kogu maailma kurjuses süüdi olla juba pikki aastaid."

Nii kirjutab perearst Le Vallikivi oma emotsinaalses postituses Easti Perearstide Seltsi Facebooki-lehel ja kirjeldab pikalt, milles kõiges on perearste süüdistatud. Ta muretseb väga selle pärast, et kannatavad need inimesed, kes ei julge enam arsti poole pöörduda, sest ei taha neid tülitada.

Samal teemal

Ta loetleb teemasid, milles perearste süüdistatud: "Näiteks EMOde ülekoormus, laste tervise unarusse jätmine, e-tervise hanitamine, töövõimetute tootmine, raukade väärkohtlemine hoolekandeasutustes.

See pahategude nimekiri pärineb ainult Riigikontrolli viimaste aastate sotsiaal- ja tervisevaldkonna auditite aruteludest. Kui pilku avardada, siis leiab neid teemasid kindlasti veel, ainult Põlva ja Valga haigla sünnitusosakonnad panid ühed teised kurjad inimesed kinni. Ja kui Te otsite isikut, kes on süüdi Teie kaevu kuivaksjäämises või kodulooma kadumises, siis kas Teie perearst ei vaata Teid kuidagi väga süüdlasliku pilguga?

Emotsionaalselt on see pisut häiriv, sest nagu alati, tunnevad end puudutatuna ja haavatuna maailma kõige tublimad inimesed, aga need, kelle kõrvad peaks kuulma, vahivad endiselt kalanäoga edasi. Samas, kui Sa juba aastaid oled süüdiolemisega harjunud, siis ajad oma selgroo sirgu ja kõnnid oma teed edasi, sest töö vajab tegemist.

Olles ise juba suht harjunud kogu maailma kurjuses süüdi olema, siis olen ma veendunud, et perearstid ise on piisavalt tugeva selgrooga, et sellestki Riigikontrolli analüüsist pigem ratsionaalsed järeldused teha ja oma esmatasandi asja edasi ajada.

Palju murelikumaks teeb mind aga selliste sõnumite patsientidepoolne tõlgendus. Täitsa hariliku arsti vaates.

Seesama trend, mis esines aastal 2011, Riigikontrolli perearstiabi auditi ajal, on nüüdseks veelgi eskaleerunud. Needsamad "kiired ja vihased” noored inimesed, kes 7aastat tagasi omal jalal kl 8-18 EMOdesse sisse trampisid ja sealt pärast omal jalal rõõmsalt minema kõndisid (s...s kaua pidi ootama, aga KÕIK uuringud on nüüd tehtud ja nüüd ongi mulle selge, et olen täiesti terve), teevad seda endiselt ja veel jultunumalt/ärevamalt/oma õigustes veelgi kindlamad olles.

Need on minu patsiendid ka. Ja neid ei ole vähe. Ja ma ei pea ennast kõige halvemaks arstiks ja olen viimased aastad töötanud kahes erinevas A-keskuses. Ja ma vaatan neid EMO epikriise ja mul on perearstina nii piinlik, et sure ära. Kõrvetised, seljavalu, kõrvapõletik, puugihammustus, kõhuussid jne. Ja iga kord ma loodan alatult, et EMO- arstil oleks nii kiire, et ta jumala eest ei jõuaks vaadata, et mina olen selle patsiendi perearst või veel hullem, arvata, et mina olen palunud tal EMOsse minna. Sest lihtsalt nii häbi on.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, sest süsteem soosib sellist käitumist endiselt. Vaid nendest patsientidest, kes on tegelikult selle süsteemi ohvrid. Needsamad maailma kõige tublimad inimesed, kes loevad ajalehest ja sotsiaalmeediast, et arste ei tohi ilma asjata tülitada. Ja kiirabi ilmaasjata kutsuda. Ja EMOsse ilmaasjata pöörduda.

Ja nii ongi ainuüksi viimase aasta jooksul meie perearstikeskuse uksest sisse kõndinud ehmatavalt palju inimesi, kelle terviseseisund on selline, et arstina mul lööb külma juti südame alt läbi. Näiteks proua, kes täna avastas, et ta üks käsi ei liigu ja pool nägu on viltu. Või 60ndates härra, kellel tekkisid öösel valud rindu ja ta lootis, et need lähevad hommikuks üle ja ta sõitis 70 kilomeetrit perearstile, mõned korrad valu tõttu teeservas kinni pidades. Või eakas proua, kes mitu kuud kildudeks murtud õlavarreluuga ringi käis, enne kui meie juurde tuli. Või keskealine mees, kes 6 päeva peale pimesooleoperatsiooniga haiglast tulekut jubedate kõhuvalude ja 40-kraadise palavikuga kodus ootas, aga siis õnneks lõpuks meile kirjutas. Ja neid näiteid on veel ja veel ja veel. Ja kõigi nende puhul on läbivaks jooneks see, et küsimusele "Kus te ometi varem olite?" või "Miks Te kiirabi ei kutsunud" on vastuseks on "Arstidel on niigi raske. Ei tahtnud tülitada".

Ehk siis minu palve oleks see, et kui on vaibunud jagelemine teemal, kes on süüdi ja kuhu kadus raha ja kus sünnivad halvad otsused ja kes teeb kõige rohkem tööd ja kes laiskleb niisama. Siis oleks meil jõudu ja mõistust teha selliseid otsuseid, mis toetaks kõiki neid maailma kõige tublimaid ja tagasihoidlikumaid inimesi, kes erakorralist abi päriselt ka vajavad. 

Ja ma väga tahaks tänada kõiki neid Eesti inimesi, kes mullu siiski 6,6 miljonit korda oma tervisemurega õige ukse valis ja oma pereõde ja perearsti usaldas. Mis sest, et, tsiteerin “perearstiabi kvaliteet on kesine ja kättesaadavus on halb”.

 

2 KOMMENTAARI

e
Ei noh 5. november 2018, 22:48
Ma ütleks et süüdi on süsteem.perearst ei ole imeinimene et peab suutma kõiki haigusi diagnoosida ja ravi määrata.eriti hull kui nimistusse on rabatu...
(loe edasi)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee