Keha

KROONILINE VÄSIMUS: mis võib peituda kaua kestnud väsimuse taga? (1)

Tervis Pluss, 12. november 2018, 06:00
Väsinud inimese immuunsüsteem muutub nõrgaks. Üleväsinud inimest tabavad haigused palju kergemini. Vida Press
Kestev väsimus võib olla organismi pikaaegse kurnamise tagajärg, ent see võib viidata ka raskele haigusele. Mida väsimustundega peale hakata?

Kuidas kroonilist väsimust ära tunda?

Samal teemal

Krooniliseks väsimuseks võib nimetada olukorda, kus inimene magab piisavalt, kuid ärgates tunneb end sama kurnatult kui enne või väsib juba tunni aja pärast uuesti. Sellisel juhul võiks arsti poole pöörduda.

Väsimus on tihedalt seotud ka depressiooniga: väsinud inimestel esineb sagedamini depressiooni ja depressioonis inimene tunneb rohkem väsimust. Enesetunne ja igapäevane toimetulek sõltub palju ka väsimusastmest: väga väsinud inimesel kaob huvi ümbritseva vastu, ta püüab hakkama saada vaid elementaarsega ning sageli peale söömise-joomise muud ei jaksagi.

Füüsilistest tunnustest on iseloomulik külmatunne – kehatemperatuur langeb alla 36 kraadi ja kogu aeg on külm. Samuti hakkab üleväsinud inimesel süda kloppima juba väikese koormuse korral, tekivad hingeldus ja õhupuudus, inimene võib tavalisest rohkem higistada. Esineb ka ärevustunnet, mis pärast pingelise olukorra lõppu üle minna ei pruugi.

Vahel võib oma väsimusest ja tüdimusest vist alles tagantjärele aru saada.

Mis võib väsimuse taga olla?

Tänapäeva inimestel eeskätt ülepinge ja -koormus. Enesele ei pühendata aega, sest see tundub paljudele tähtsusetu. Tegelikult on see aga kõige olulisem. Ka seepärast, et pidevalt kiirustav inimene, kes enda tarbeks aega ei leia, pole varsti võimeline töötama.

Väsimus võib viidata ka haigustele, näiteks (kergele) südamelihasepõletikule. Samuti on olemas haigusjärgne palavikusündroom: väike palavik ja väsimustunne, mis mõne viirushaiguse järel pidevalt kestab. Tihti käiakse paraku viirushaigusega tööl, eiratakse jõuetustunnet, selle tagajärg võib olla aga kolm-neli kuud täielikku töövõimetust. Haiguse korral tuleks natukesekski aeg maha võtta ja puhata, eriti kui ka väsimus vaevab.

Millistele haigustele võib väsimus veel viidata?

Üks seisund, mille sümptom on väsimus, on kehvveresus ehk aneemia. Ka kilpnäärmehaigused võivad väsimustunnet põhjustada.

Igasuguste üldiste raskemate haigustega võibki kaasneda väsimus, sest haiguse korral peab organism rakendama oma energia paranemisele ja seda ei jätku inimese igapäevasteks tegemisteks. Väsimus on iseloomulik näiteks ka leukeemiale ja tuberkuloosile. Ent tõsistele haigustele viitavad siiski tavaliselt ka muud sümptomid. Kui arst on teinud analüüsid ja need on korras, on üldjuhul enamik raskeid haigusi välistatud.

Mis on kroonilise väsimuse sündroom?

Kroonilise väsimuse sündroomiks nimetatakse tugevat väsimustunnet, mis kestab rohkem kui kuus kuud. Sellega kaasnevad tihti ka liiges- ja lihasvalud, nõrkus, jõuetus, meeleoluhäired, unehäired. Selle tekkepõhjus pole teada, arvatakse, et tegu on immuunsüsteemi rünnakuga organismi vastu (autoimmuunhaigus), kuid see pole veel päris selge. Sageli meenutab see psühhiaatrilisi või ainevahetushaigusi, diagnoos pannakse teiste haiguste välistamise teel. Kuna seda sündroomi esineb väga harva (2–7 juhtu 100 000 inimese kohta), siis ei pea seda väga palju kartma.

Mida kestva väsimuse korral teha?

Arsti juures võiks ära käia ja kuulata tohtri nõuandeid. Kui inimene on terve, siis aitab väsimust ära hoida regulaarne päevarežiim, kui see vähegi võimalik on.

Uni peab olema hea ja kosutav. Mõned inimesed on väsinud just unehäirete tõttu. Sel juhul on tähtis end päeva jooksul korralikult ära väsitada. Päev otsa istudes ei väsi inimene piisavalt, füüsilist koormust on vaja. Uneajal peab olema ruum vaikne, pime, rahulik. Magada ei tohiks päeval, vaid seda tuleb teha öösel. Tähtis on tõusta üles iga päev ühel ja samal kellaajal, ka nädalavahetusel. Kui uni ei taha tulla, võiks voodis vähkremise asemel tõusta, teha endale tassitäis teed, mõelda oma mõtted ära – vahel ei lase just mõtted magada – ja siis proovida uuesti uinuda.

Pingelisi aegu on paljudel. Mis aitaks neid üle elada?

Halb on, kui inimene jääb ootama hetke, mil organism hakkab puhkusevajadust meelde tuletama. Oma keha peab väga hoolega kuulama. Kui on nälg, siis tuleb süüa, kui väsimus, peab puhkama.

Miks on liigne enesepiitsutamine ohtlik?

Inimesi on kahesuguseid. Osal tekib kompensatsioonimehhanism, mille käigus keha lihtsalt võtab talle kuuluva. Kui inimene on näiteks kolm ööd järjest üleval olnud, siis neljandal ta enam ei suuda ja jääb magama. Kompensatsioonimehhanismi ei tohi takistada. Kui natukenegi kuulata oma keha, tunneb inimene oma organismi vajadused ära. On aga inimesi, kes sunnivad end tagant niikaua, kui tervis seda enam ei luba.

Väsinud inimese immuunsüsteem muutub aga nõrgaks. Üleväsinud inimest tabavad haigused palju kergemini. Stressi korral võivad aktiveeruda ka kasvajad. Samuti ägenevad ületöötanud inimesel tihti kroonilised haigused.

Kuidas puhata?

Inimene peab tegema seda, mida ta igatseb. Üks tund päevas võikski olla selle jaoks. Mõni tahab lugeda, teine suusatada, kolmas joosta. Hingeigatsusi tasub täita, see teeb rõõmsaks, rõõmus inimene on aga tervem. Rõõm on inimesele kõige tähtsam, elame ju üks kord. Tõsi, elus juhtub hirmsaid asju, kuid teisalt on elu ikka väga ilus ka. Keskenduda tuleks heale ja püüda ka ise seda maailmale pakkuda, siis on rõõm suurem. Ja kui süda on puhas, siis on ka kergem rõõmus olla.

Artikli täistekst ilmus Tervis Plussi 2011. aasta jaanuarinumbris. Allikas: Karmen Palts

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee