Rasedus

PROFESSOR VILJATUSEST: suurim risk on titetegemise edasilükkamine (7)

Sirje Maasikamäe, 21. november 2018, 06:00
Kui paar ei suuda loomulikul teel last eostada, võivad nad pärast aastat katsetamist pöörduda viljatusravi kliinikusse.  Vida Press
Miks ei õnnestu nii paljudel paaridel last saada? Väga levinud arusaam, et enamasti on viljatuse taga naine, ei pea paika. Tegelikult jagunevad viljatuse põhjused meeste ja naiste vahel enam-vähem võrdselt.

Tartu Ülikooli reproduktiivmeditsiini professori Andres Salumetsa sõnul on viljatuse põhjused mõlemas sugupooles: “Nii meeste kui naiste puhul on ühine risk lastesaamise edasilükkamine. Aastaid titetegu edasi lükanud paaridel näeme juba sekundaarseid põhjuseid, erinevaid põletikke, mida elu jooksul põetakse ja mis langetavad viljakusnäitajaid”.

Samal teemal

Professor märgib, et viljatust põhjustab ka ülekaal, sest see mõjutab hormoonide tasakaalu. "On teada, et mida suurem on ülekaal, seda raskem on jääda lapseootele. Ülekaal mõjutab munasarju ning soodustab polütsüstiliste munasarjade sündroomi. Selle haiguse korral jäävad naisel munarakud ebaküpseks ja ovulatsioon ei pruugi toimuda."

Andres Salumetsa sõnul on probleeme rasestumisega ka liiga kõhnadel naistel ja neil, kes teevad  üle viie korra  nädalas tugevat treeningut. "Neil naistel on suurem risk, et  ovulatsioon jääb ära”.

Madalat teadlikkust ilmestab professori hinnagul seik, kui viljatusravile jõudnud paar kuuleb kliinikus esimest korda, et naise viljakus langeb järsult pärast  35. eluaastat.

"Vanuse tõustes võib viljakusele tagasilöögi anda ka keskmisest madalam munarakkude reserv. Mida hiljem naine püüab rasestuda, seda väiksem on ta munarakkude tagavara. Munarakkude hulk võib olla geneetiliselt päritav, seepärast peaksid pereplaneerimisel eriti tähelepanelikud olema näiteks need naised, kelle emal on olnud varajane menopaus. Õnneks on võimalik varase menopausi riskil silma peal hoida isegi siis, kui perekonnas pole teemast räägitud. Eesti päritolu Fertify geeniuuringuga on võimalik ennustada varase menopausi riski ja teha pereplaneerimisel teadlikke valikuid,” selgitab Andres Salumets.

“Kindlasti ei tohi alahinnata ka liigset armastust kodukeemia, alkoholi, suitsetamise ja näiteks ka kohvi vastu,” loetleb professor Salumets veel põhjusi, mis vähendavad viljakust.

Aeg rasestumiseks on lühike

Igakuine ajaaken rasestumiseks on lühike, ütlevad spetsialistid – reeglina kolm-neli päeva. Need päevad on ovulatsiooni eel ja ajal, kui valmib küps munarakk. Vähestel õnnestub rasestuda esimesel katsel, enamjaolt on keskmine aeg rasestumiseks 3-4 kuud, kui paar teadvustab selle soovi. Rasestumise tõenäosus kolme kuu jooksul on ligi 60%, kuue kuu jooksul u 75% ning ühe aasta jooksul õnnestub rasestuda 85% paaridest.

Kui paar ei suuda loomulikul teel last eostada, tekib küsimus, mis saab edasi. Eesti regulatsioonide kohaselt võib paar pärast aastat katsetamist pöörduda viljatusravi kliinikusse.  

“Viljatusravi kliinikute poole pöördub reeglina 15% paaridest, kellel ei ole õnnestunud esimese aasta jooksul rasestuda,” rääkis Salumets. “Kuigi perekonna viljatuse probleem jääb esmapilgul ühiskonnas märkamatuks, on  meie ümber on väga palju kunstliku viljastamise teel saadud lapsi."

Maailma esimene edukas kehaväline viljastamine tehti 40 aastat tagasi. 40 aastaga on kehavälise viljastamise teel sündinud maailmas juba üle  8 miljoni lapse. "See näitab viljatuse probleemi mastaapsust ning kehavälise viljastamise kui ühe võimaliku lapsesaamismeetodi levimust,” nendib Salumets.

Viljatusravi tulemuslikkust saab parandada

2009. aastal sündis Eesti Sünniregistri andmetel kuni 400 last kunstliku viljastamise teel. 2017. aastal sündis kehavälise viljastamise protseduuride tulemusena veidi enam, 430 last ehk 3% kõikidest sündidest.

Kui 2009. aastal oli 400 märkimisväärne number, siis 2017. aastal, mil meditsiin on edasi arenenud, näib 430 justkui paigalseis, tõdeb Salumets, kes koos Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse meeskonnaga töötab selle nimel, et viljatusravi oleks tõhusam.

Salumetsa sõnul ei ole kehavälises viljastamises garantiisid, mistõttu peab tsükleid tihti kordama. Eestis on viljatusravi täielikult kompenseeritud kuni 40-aastastele (k.a) naistele. Pärast seda peab paar ise kulud kandma. See on suhteliselt kulukas ravi, kuid kannatada saavad ka perekonna, eelkõige naise närvid.

Viljatusravi kvaliteeti saab parandada täppismeditsiini meetoditega, mis esmapilgul tunduvad kulukad, kuid päeva lõpus toovad perele beebi koju, märgib Salumets.  "Esimene võluvits kõrge kvaliteediga katseklaasi embrüote valimiseks on kromosoomitest, mis annab kindluse, et emakasse siirdatakse terve embrüo. Eestis ja maailmas tuntakse seda testi nimega PGS. Teine täppismeditsiini test, beREADY test, pöörab tähelepanu naise tsükli eripärale ja kasutatud ravimite toimele, selgitades välja naisele sobivaima päeva embrüo siirdamiseks."

7 KOMMENTAARI

t
to meestearsti puudus 22. november 2018, 11:06
Majansuslikult võttes. Globaalsemalt seisukohalt pole see nii tähtis. probleem Sest kui oma isiklikul mehel esineb tervisehäireid, siis aitab hädast välja lahke naabrimees. Või veel mõni. Ja tervishoiule ei lähe see midagi maksma.
m
günekoloogiakabinet on igas polikliinikus, mõnes maakonnas seega lausa mitu. Kärekorrad seega lühikesed. Vastuvõtule saatekirja pole vaja. Meestarsti...
(loe edasi)
Loe kõiki (7)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee