Hea nõu

JALAD-KÄED KRAMBITAVAD? 8 võimalikku põhjust ja leevendavad nipid 

Tervis Pluss, 26. november 2018, 06:00
Käed võivad hakata krampi kiskuma ka siis, kui arvutitööga on randmeliigestele liiga tehtud.  Vida Press
Lihasekramp võib sportlasel nurjata võistluse, püstijalu töötajal aga rikkuda ööune.  Miks ja kelle tekivad lihasekrambid?

Kõige sagedamini tekivad lihasekrambid veepuudusest või verevoolu vähenemisest, kui organismis olevate elektrolüütide ehk mineraalainete tasakaal läheb paigast ära.

Mineraalainete, eriti kaltsiumi ja magneesiumi puudus võib tekkida igas vanuses. Kaltsiumi- ja magneesiumivajadus on suurem kasvueas teismelistel, rasedatel, füüsiliselt tugevasti koormatud inimestel ja teatud ainevahetushaiguste põdejatel (näiteks neeru- ja suhkruhaigetel), aga ka kroonilistel suitsetajatel. Ka pidev surve närvile võib tekitada lihasekrampe.

Kellel krambitab?

  • Jalgade, eriti säärelihasekrampidega on tihti hädas väga sportlikud inimesed, kes ei ole piisavalt vedelikku joonud. 
  •  Säärtes võivad krampe ja surinaid tekitada veenilaiendid. Verevool veenides on takistatud, vereringe häiritud ja närvijuuri koormab pidev ärritus. Jalad väsivad ja tursuvad õhtuks üles. Veenilaienditest põhjustatud krambid ilmnevadki rohkem õhtuti ja öösiti.
  • Krampe esineb sageli ka rasedatel, sest neil pressib suurenev kõht veresoontele, vere tagasivoolu mehhanism jalgades häirub ja tekivad tursed.
  • Hädas võivad olla suhkruhaiged ainevahetushäirete ja ülekaalulised jalgade ülekoormuse tõttu
  • Õhtuti tekivad krambid tihtipeale ka siis, kui päeval on kantud ahistavalt kitsast riietust, mis surub kõhupiirkonna veresooned kokku.
  • Käed võivad krampi minna, torkida ja surra kaelaradikuliidi tagajärjel, kui kaelalülide muutused on juba nii suured, et närvijuured kahjustuvad.
  • Ka arvutitööst tingitud randmeliigeste ülekoormussündroom annab endast tunda samasuguste märkidega.
  • Võib juhtuda, et mingis piirkonnas tekivad krambid ja siis tuleb suhteliselt lühikese aja jooksul neid piirkondi juurde. Siis on põhjust nõu pidada arstiga, sest tegu võib olla ka hoopis mõne neuroloogilise haigusega.

Kuidas krampe ära hoida?

* Söö rohkesti kalatoite ja piimatooteid ning vajadusel otsi abi kaltsiumi-magneesiumitablettidest.

* Sportlased ja raske füüsilise töö tegijad, kel lihastel palju pinget peal, peaksid piisavalt jooma: 100–200 ml iga 15–20 minuti järel.

* Pärast füüsilist pingutust venita alati lihaseid.

* Ükskõik mis põhjusel jalakramp tekkis, esimene ravivõte on ikka üks: siruta pöiavõlvi, kust enamik jala ja varvaste krampe alguse saavad.

* Krambihoo ajal aitab masseerimine. Hea on panna krampis lihastele peale midagi jahedat (jääkott, spetsiaalsed spordimäärded).

* Kui krambid on väga sagedased, mine arsti juurde, kes vajadusel kirjutab välja lihaselõõgasteid.

Allikas: Tervis Plussi arhiiv

Samal teemal

7. detsember 2018, 06:00
ÄRA KARDA PALAVIKKU! Põhireeglid, millal ja kuidas tohib seda alla võtta
20. november 2018, 14:43
APTEEKER SOOVITAB: nii on kõige lihtsam palavikku alla võtta
14. november 2018, 12:22
ENERGIAT JUURDE! 4 toitu, mis leevendavad sügismasendust
11. november 2018, 06:00
TEE TUJU HEAKS! 4 toiduainet, mis toodavad õnnehormoone

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee