Terviseuudised

TAI uuring: üle 2500 Eesti HIV-positiivse inimese ei saa ravi (2)

Ohtuleht.ee, 30. november 2018, 12:15
Pilt on illustratiivne.  Marko Mumm
Eestis on üle 2500 HIViga elava inimese, kes kas ei ole oma nakatumisest teadlikud või on küll diagnoosi saanud, kuid ei saanud 2017. aastal järjepidevat ravi.

Uuringu „HIV-iga diagnoositud inimeste arv ja raviga kaasatus Eestis aastatel 2000–2017“ autori, TAI nooremteaduri Liis Lemsalu sõnul on viimase kümne aasta jooksul pidevalt pöördunud ravile rohkem HIV-positiivseid inimesi, kui on leitud uusi nakatumisi.

„See näitab, et varasematel aastatel diagnoosi saanud inimesed jõuavad lõpuks infektsioonhaiguste arsti jälgimisele, kes kirjutab välja antiretroviirusravi. Järjepidev antiretroviirusravi võimaldab viiruse organismis alla suruda ning HIV-positiivne inimene saab elada täisväärtuslikku elu ilma märkimisväärse ohuta viirust edasi anda. Arstidel, sotsiaaltöötajatel ja poliitikakujundajatel tuleb nüüd ühiselt tööd teha selle nimel, et rohkem inimesi ka ravil püsiks ja seda ei katkestaks  – ilma selleta HIVi levikule piiri panna pole võimalik. Samuti tuleb tegeleda HIV-positiivsete diskrimineerimise vähendamisega,“ ütles Lemsalu.

Nooremteadurit teeb murelikuks, et Eestis on endiselt ligi tuhat inimest, kes ei ole teadlikud, et on viirusekandjad. „HIV testi saab tasuta teha perearsti juures, nõustamiskabinettides ja ka näiteks kiirtestimise nädala raames kaubanduskeskustes. Igaüks võiks ja peaks ennast regulaarselt testima – nii hoolid enda ja oma lähedaste tervisest ja saad ära hoida edasisi nakatumisi,“ ütles ta.

Uuringust selgus ka, et Eestis on seni HIV-juhtude arvu ligi 20% võrra üle hinnatud. Kui 30 aasta jooksul on HIV diagnoositud kokku 9711 inimesel, siis isikustatud andmeid on eri andmebaase analüüsides leida 7770 inimese kohta.

Kõigist aastate jooksul HIV-diagnoosi saanud inimestest oli eelmise aasta lõpuks surnud 24% ehk 1831 inimest. Neist 17% ei olnud jõudnud ravile. Kõige levinumad surma põhjused olid narkootikumide üledoos ning nakkus- ja parasiithaigused.

2017. aasta lõpu seisuga oli Eestis elus 5939 HIV-diagnoosiga inimest. Neist 40% on naised, kolm neljandikku 30–49 aastased ja 23% on viimase kümne aasta jooksul olnud vangis. Kõige enam elab HIV-positiivseid Ida-Virumaal (42%) ja Harjumaal (39%). Lõviosa ehk 90% elus olevatest HIV-diagnoosiga inimestest on pärast diagnoosi pöördunud ravi saamiseks arsti poole, 58% olid 2017. aasta seisuga järjepidevalt infektsionisti jälgimisel.

Uuringu kohaselt on aastate jooksul HIV-positiivsetele inimestele Eestis sündinud kokku 4239 last, kellest 87% peaksid 2017. aasta lõpu seisuga olema alaealised. 18%-l lastest on HIV-diagnoosiga mõlemad vanemad. Terviseameti andmetel on Eestis 46 last emalt HI-viiruse saanud.

23. novembri seisuga on Eestis tänavu diagnoositud 173 uut HIVi juhtu. HIV-positiivsetele inimestele mõeldud ja viirust alla suruv antiretroviirus ravi on Eestis patsiendile tasuta.

30. november on ka tänavune viimane HIV-kiirtestimise nädala päev – tasuta kiirtesti saab teha kell 14–16 Võru Noorte Nõustamiskeskuses ja kell 17–19 Pärnu Keskuses. Tasuta saab end testida ka testimisnädala väliselt: HIV teste saab teha perearstide, eriarstide (günekoloogide, uroloogide, androloogide, dermatovereoloogide) juures, noorte nõustamiskeskustes ja testimiskabinettides.

Uuringu raportiga saab tutvuda SIIT.

2 KOMMENTAARI

a
Ainult 2. detsember 2018, 08:17
Täiesti ajudeta inimene usub, et hiv põhjustab aidsi, kõige suurem meditsiiniäri pettus , mis maailmas läbi surutud...
v
väljalüüa 2. detsember 2018, 07:03
need l itutajad EESTIST

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee