Terviseuudised

NÄRVID NÄSSUS JA PIINAV VÄSIMUS? Vaata, kas sind kimbutab magneesiumipuudus 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 2. detsember 2018, 12:00
Organsimi eriseisundite korral, näiteks raseduse ajal vajab inimene rohkem magneesiumi.  Vida Press
Kui inimene kurdab jalakrampide üle, tunneb kroonilist väsimust, on tihti närviline ja magab halvasti, võib kõigi nende murede põhjustaja olla magneesiumipuudus, ütleb Apotheka apteeker  Merle Niglas. 

Tänapäeva heitliku elutempo juures on magneesiumipuudus täiskasvanute hulgas laialt levinud. Hinnanguliselt kannatab magneesiumipuuduse käes koguni 80% täiskasvanutest. Samas on see üks olulisemaid mineraalaineid meie kehas, mõjutades ligi 300 ensüümi tööd, mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone ja mille puudust seostatakse näiteks suurenenud südamehaiguste riskiga, vererõhutõusu, diabeedi, osteoporoosi ja ainevahetushäiretega.

Samal teemal

Magneesiumivajadus sõltub oluliselt inimese eluviisist, vanusest ja aktiivsusest.

Füsioloogiliste eriseisundite korral on magneesiumivajadus suurem. Kindlasti vajavad magneesiumi toiduga saadavast päevasest tavahulgast natuke rohkem rasedad, imetavad emad, kiires kasvufaasis lapsed, eakad ja võistlussportlased.

Osaline magneesiumivaegus võib kujuneda ka mõne haigusseisundi, näiteks pikalt kestnud kõhulahtisuse, kestva oksendamise, rasvumise, suhkurtõve, nälgimise, alkoholismi, maksatsirroosi, peensoolekahjustuste, pankreatiidi ja insuldi tagajärjel. Selle tunnusteks võivad olla väsimus, lihasenõrkus ja -värinad, spasmid, südamearütmia, koordinatsioonihäired, närvilisushood, unehäired, luukoe nõrkus või osteoporoos.

 Magneesiumi on mitmel kujul

Magneesiumi saab võtta seespidiselt – tablettide, imemistablettide, kihisevate tablettide, kapslite ja pulbrite abil –, aga saab kasutada ka välispidiselt, määrides nahale magneesiumigeeli või pihustatavaid õlisid. Samuti kiidavad paljud magneesiumihelbeid, mida lisatakse vanniveele või millega tehakse jalavanne.

Magneesiumiõlisid on erinevaid, mistõttu tasub nende valikul hoolega mõelda, mille jaoks täpsemalt magneesiumi on vaja – kas on probleeme närvilisuse, jalakrampide või hoopis liigesevaevustega.

Parimad magneesiumipreparaadid on sellised, milles magneesium on seotud mõne orgaanilise ühendi külge (Mg-tsitraat) – need aitavad kaasa paremale imendumisele ning suuremale biosaadavusele meie organismis. Samuti on kasulik võtta magneesiumi koos B6-vitamiiniga.

Paljudes toiduainetes on magneesiumi

Tasub teada, et magneesiumi viivad kehast välja alkohol, liigne kaltsium, rafineeritud ja töödeldud toit ja diureetikumid,  näiteks kohv. 

Kui palju on organismil magneesiumit vaja?

·       Soovitatav päevane kogus magneesiumit on naistel 300 mg ja meestel 350 mg.

·       Euroopa toiduohutusamet on kinnitanud magneesiumitarbimise ohutuks ülempiiriks alla aastastel 80 mg, 1–3aastastel 160 mg ning 3–10aastastel lastel 230 mg.

·       Sportlaste päevane magneesiumivajadus on lausa 500–800 mg, sest nad kaotavad seda elutähtsat mineraali higistades.

·       Keskmise aktiivsusega inimese magneesiumitarbimise päevane ülempiir on 700 mg – kui seda ületada, tekib kõhulahtisus, mis viib omakorda ülejäänud mineraalained kehast välja.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee