Treenimine

PERSONAALTREENER SELGITAB: kas enne ja pärast trenni tohib süüa või mitte? 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 3. detsember 2018, 16:07
Hommikused trennitegijad peaksid kindlasti enne trenni ka hommikust sööma.  Vida Press
“Ikka veel leidub liiga palju neid, kes arvavad, et enne ja pärast treeningut ei tohiks süüa,”  imestab personaaltreener Siim Kelner ja kummutab mõned levinud müüdid.

Ükskõik, kas inimene teeb jooksutrenni, käib spordiklubis kangi tõstmas või võtab osa grupitreeningust - treeningut tuleb toetada läbimõeldud toitumisega. Kõige olulisem on personaaltreeneri sõnul energia tasakaal – nii palju kui energiat välja läheb, nii palju võiks seda ka sisse süüa. Kui siht on kaalu langetada, siis võiks keha väikses energiadefitsiidis hoida. Kui on soov kaalu säilitada ja vormis olla, tuleks keskenduda tasakaalule.

Samal teemal

“Oluline on saada makrotoitainete – valkude, rasvade ja süsivesikute – omavaheline suhe paika. Tuleks mõista, et kui pärast treeningut üldse mitte süüa või liiga vähe süüa, siis on ka taastumine sellevõrra kehvem ning järgmine treening pole enam nii tõhus,” loetles Kelner.

Mikro-makrotoitained paika

Kogenud treeneri sõnul eksitakse tihtipeale selle vastu, et toidukordade vahele jäetakse liiga pikk vahe nii enne kui ka pärast treenigut. Täiesti tühja kõhuga trenni minek ei tee organismile head. Eesmärk on see, et toitainete juurdevool kehasse oleks ühtlane, mille tagab kõige paremini, kui süüa umbes viis korda päevas, iga 3-5 tunni tagant. See pole Kelneri sõnul muidugi kivisse raiutud ja kui keegi tunneb, et talle sobiks paremini teistsugune lahendus, siis võiks loomulikult proovida.

Üldiselt on toidukordadest kolm suured toidukorrad, aga vahele võiks süüa ka kaks vahepala. Kui juba ühel toidukorral lisada menüüsse väherasvane liha, siis aitab see pikemaks ajaks tekitada täiskõhutunde ja hoida päevast kalorite tarbimist kontrolli all.

“Need, kes käivad hommikustes trennides, teevad seda tihtipeale tühja kõhuga. Aga kui oled öösel kaheksa tundi maganud, on selle ajaga tekkinud organismis korralik vedeliku-ja energiapuudus. Et varusid taastada, tuleks kindlasti enne trenni midagi süüa ja juua. Ka õhtul võiks jälgida, et enne treeningut poleks toidukordade vahel üle 3-4 tunni pikemat pausi,” lisas ta.

Kelneri sõnul on oluline järgida, et menüüs oleks õiges koguses nii liha, juur-ja puuvilju, piimatooteid kui ka teraviljatooteid.

Prae puhul kehtib taldrikureeglit: poole taldrikutäiest peaksid moodustama köögiviljad, veerandi taldrikust liha või kala ning veerandi riis, kartul või makaronid.

Sealt edasi võiks vaadata, et ka mikrotoitained oleksid paigas. “Kui makrotoitaineid süüa õiges vahekorras ja koguses, katab nendega tegelikult ka mikrotoitainete vajaduse. Aga näiteks inimesel, kes ei joo piima, võib pikema perioodi vältel tekkida kaltsiumipuudus. Kes ei söö liha, sellel võib tekkida rauapuudus. Kui süüa mitmekesiselt süüa, siis neid probleeme üldiselt  ei teki.”

Pärast trenni soovitab Kelner kahe tunni jooksul süüa. Hästi sobivad näiteks  väherasvane kala või liha, köögiviljad, supp, puuvili, keedumuna, värske salat, kohupiim, juust, keefir või puuviljad.

Jälgima peaks sedagi, et enne trenni poleks veresuhkur liiga madal. Selle vastu aitab kas või banaan. Kui süüa pärast treeningut kahe tunni jooksul õhtusöök, siis on kõik hästi.

Kui aga pärast treeningut on teisi kohustusi, võiks treeningule võtta kaasa vahepala. “Kiire vahepala võiks energiat anda ja olla kergesti seeditav. Näiteks linnuliha, kohupiim või valgurikas smuuti,” soovitab Kelner.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee