Meeled

HIINA MEDITSIIN EMOTSIOONIDEST: nii mõjutavad tervist muretsemine ja viha 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 16. detsember 2018, 12:52
Oma meelele tuleb ka puhkust anda, liigsed mõtted ja tunded on vaja peast välja saada. Vida Press
Hiinlased teavad, et kõik haigused saavad alguse emotsioonidest. Indiast, Hiinast või Jaapanist tulnud alkeemilistes tehnikates räägitakse sellest, et inimene peab oma emotsioonidest vabanema. Aga miks? 

Põhjus on lihtne. Emotsioon on energia, vibratsioon, aga kuna meie kehas on 70–80% vett, mis on väga tundlik sageduste muutustele, siis on see tundlik ka emotsioonide vibratsioonile, kirjutatakse Tervise Alkeemia blogis.

Samal teemal

ˇKujutame meie kehas olevat vett kui järve. Kui meie meel on rahulik ja veepind peegelsile, saame selgelt näha „kuu“ peegeldust (universumit). Emotsioonide vibratsioon mõjutab meis olevat vett, selle tagajärjel hakkab vesi lainetama ja me ei näe enam „kuud“ selgelt.

Emotsioon on nagu kivi. Kui kivi kukub vette, tekitab see väikese lainetuse. Kui meil on üks kivi ehk emotsioon, tekib kerge ühtlane lainetus, millega meie meel saab pingutuseta hakkama. Kui aga emotsioone on palju, tekib segadus ja kaos – tugev lainetus, kus lained põrkuvad üksteise vastu ja tekib torm. Lained löövad üle pea kokku. 

Hiina meditsiinis eristatakse viit põhiemotsiooni – viha, rõõm, kurbus, muretsemine ja hirm. Need kõik mõjutavad meie energiat ja igal on oma liikumise suund. Viha toob energia üles, hirm viib selle alla, liigne rõõm kasutab energia ära, muretsemine või liigne mõtlemine seiskab selle (n-ö sõlmib energia kinni) ja kurbus hajutab energia.

Tavapärane näide elust  – me vihastame kellegi või millegi peale, selle tagajärjel tõuseb energia üles. Kui me ei suuda sellest emotsioonist lahti lasta, vabaneda ja pidevalt mõtleme sellele, siis energia seiskub ja me lähme tasakaalust välja ning tekivad probleemid.

Liiga palju mõtteid ja tundeid

Praegusel ajal on inimestel liiga palju emotsioone, mõtteid ja informatsiooni. Tehes midagi, mõtleme juba järgmisele asjale või tegevusele, me ei suuda keskenduda ühele ja meie kehas olev vesi lainetab kogu aeg. Kui me proovime mõnda aega mitte midagi mõelda, siis see tavaliselt ebaõnnestub. 

Meditatsioon on hea viis oma mõtted peast välja saada, oma meelele puhkust anda ja endast teadlikuks saada. Väidetavalt on meditatsioon ainuke meetod, mis aitab minna kõige sügavamale, aitab jõuda iseendale kõige lähemale ning jõuda taipamiseni. See on tõeline ravim, millega tegelemine vajab meelekindlust ja regulaarsust. Parim aeg mediteerimiseks on siis, kui yin ja yang on enam-vähem tasakaalus, ehk hommikul või õhtul kella 5–7ni. 

Refereeritud Hiina meditsiini arsti Salustino Wongi loengust „Tervena elamise kunst“.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee