Lapsed

Nägemisega on kimpus iga seitsmes laps (3)

Toimetas Kadi Raal, 20. detsember 2018, 12:21
Prillidega tüdruk Sputnik / Scanpix
Oktoobris ja novembris 627 Eesti kooli- ja lasteaialapse seas läbiviidud silmakontrollide käigus selgus, et nägemsprobleeme on igal seitsmendal lapsel. Enim kimbutavad lapsi erinevused kahe silma nägemisteravuses ja kaugnägemine, aga esines ka haruldasi probleeme. 

3-17-aastaste laste seas läbiviidud uuringu käigus kontrolliti 627 lapse nägemist ja nägemisprobleem tuvastati 88 lapsel, nendest 46 olid poisid ja 43 tüdrukud. Suurimaks probleemiks osutus kahe silma erinev nägemisteravus, kaugnägemine ning esines ka varjatud kõõrdsilmsus. Osalenud 37 prillikandjast kolm vajasid prilliläätsede täiendavat korrigeerimist.

„Leida sõeluuringu käigus nägemisprobleemid rohkem kui 14 protsendil lastest, ei anna põhjust rahuloluks. Uuringu käigus selgus, et vajadus täiendavate nägemiskontrollide ja muude silmahaiguste diagnostika vastu, mida pere- või kooliarsti juures pole võimalik tuvastada, on jätkuvalt suur. Nägemisteravust peaks kontrollima vähemalt kord aastas, kuid kindlasti mitte harvem kui kahe aasta jooksul,“ sõnas silmanägemiskontrolle läbi viinud optometristi Iveta Vakrõõmu.

Vaskrõõmu sõnul on võimalik mõnda nägemiskaebust koolimineval lapsel oluliselt parandada või isegi terveks ravida.
 
Nägemisteravuse erinevuses ei ole optometristi sõnul midagi ebatavalist ning just liiga hilist reageerimist peab Vakrõõm peamiseks põhjuseks, miks niivõrd suur osa kooli- ja lasteaialastest vajavad nägemiseks abivahendeid. Teiste põhjustena tõi ta välja vähese päevavalguse käes viibimise, vale ergonoomilise asendi nutiseadet kasutades või õppides.

„Selleks, et laps näeks hästi nii tahvlile kui ka lähedal asuvaid objekte õpikus, peab ta mõlema silmaga pingutama. Piltlikult öeldes silmalihased pingutavad sama palju, kui kätt sangpommiga sirgelt üles tõstes. Selline pidev silmalihaste pingutamine võib edaspidi tekitada keskendumisraskusi õppimises. Ideaalis võiks need avastada juba 3-aastaselt ning paljudel juhtudel on lapse koolimineku ajaks olukord kontrolli all,“ sõnas Vakrõõm.
 
„Udusest nägemisest annab märku lapse käitumine – silmade kissitamine, sügelus ja vesisus, aga ka peavalud, üleüldine väsimus, rahutus ja keskendumisraskused, mispuhul soovitan enne neuroloogi juurde aja panemist pöörduda esmalt silmaarsti või optometristi poole. Abi selliste kaebuste puhul võib tihtipeale leida just silmanägemist korrigeerivatest prillidest või nägemisteraapiast,“ selgitas ta.

3 KOMMENTAARI

m
Macyver 21. detsember 2018, 22:33
Nii ongi- kaugnägemine kaob ära, kuna nutiseade ei vaja seda - hakkame mikroskoopselt nägema. Evolutsioon :P
k
Kai 20. detsember 2018, 12:46
Huvitav miks siis minu klassis (lõoetasime 2007) olid prillikandjad 10 /30st. Siis ei olnud nutitelefone. Põhjus peitub ikka kusagil mujal.
Loe kõiki (3)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee