Uudised

TERVISEAMET: grippi haigestumine on tõusutrendis (3)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 4. jaanuar 2019, 14:54
 Erki Pärnaku
Lõppenud aasta viimasel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2524 inimest, neist 47,5 protsenti olid lapsed.

Terviseameti andmetel leidis laboratoorselt kinnitust 210 gripijuhtu - seda on ligi kaks korda enam kui oli nädal varem. 

Kui seni oli arsti poole pöördunute üldarv kasvanud, siis aasta viimasel nädalal see vähenes 34 protsendi võrra ning püsib madalal tasemel. Selle põhjuseks saab lugeda koolivaheaega ning pühi, sest inimesed ei pruugi pöörduda haigestumise korral kohe arsti poole.

Samas jätkas kasvamist grippi haigestunute arv. Viimase kahe nädala jooksul on grippi haigestunute arv neljakordistunud. Enamiku gripijuhtudest kinnitasid laboratoorselt haiglate erakorralise meditsiini osakonnad. Patsiendid lubati koju, sest nad ei vajanud haiglaravi. 

Terviseamet hindab haigestumise intensiivsust veel madalaks, kuid grippi haigestumine on tõusutrendis.

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu A-gripiviirused, mille osakaal on kasvanud muude viiruste seas 62 protsendini.

44 protsenti laboratoorselt kinnitatud gripijuhtudest registreeriti kuni 15-aastaste seas, 35,7 protsenti olid tööealised vanuses 20-64 ning viiendik vanemaealised.

Kõige rohkem on kasvanud haigestumus laste hulgas, mis on hooaja algusele iseloomulik. Lapsed haigestuvad reeglina esimesena ning põevad grippi üldjuhul kergemalt.

Vanemaealiste patsientide haigestumine grippi on sageli seotud haigestunud laste eest hoolitsemise või nendega koos viibimisega. Kahjuks vajavad vanemaealised enim haiglaravi.

Raskekujulised gripid

Terviseametile laekunud andmetel on gripi tõttu vajanud intensiivravi viis inimest vanuses 34- 64 eluaastat. Kõik kuulusid riskirühmadesse.

Terviseamet rõhutab, et gripp on alati tõsine haigus, eriti ohustatud on  väikesed lapsed, rasedad, kroonilisi haigusi põdevad inimesed ja vanemaealised. 

Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kellele gripp võib olla eluohtlik. Püstijalu põdemisel on ka haigel endal suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.

Terviseamet ei soovita gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste, nagu köha, kurguvalu või nohu korral külastada haiglas olevaid lähedasi ning peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või on kroonilisi haigusi põdevaid ja vanemaealisi inimesi.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides tuleb katta suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena on vaja püsida kodus.

Samal teemal

3. jaanuar 2019, 10:39
Gripiga esinenud Genka: arst ütles, et ära mine esinema, kuid läksin ikka
30. detsember 2018, 11:15
KÕRGE PALAVIK JA KÖHA? Arst selgitab, millal võiks kahtlustada grippi
28. detsember 2018, 12:10
KARDAD GRIPPI ÜLES KORJATA? Lõpeta kohe need 6 põhilist viga!
13. detsember 2018, 11:57
TUGEV KÖHA JA NOHU: kas see võib olla gripp?

3 KOMMENTAARI

f
Fassiljev 5. jaanuar 2019, 09:30
No siis terviseamet - näita eeskuju ja torma süstima. Kui elu.salt tagasi tuled - anna teada ja ära rohkem tüüta. rs...
m
mina 4. jaanuar 2019, 19:02
Alles siin oli artikkel, et pereastide meelest lapsed võivad ju köha ja nohuga lasteaeda minna, isegi 37,3 polevat ju mingi palavik. Ja nüüd siis, et tuleb ikka kodus istuda. Tehku need arstid nüüd endale kõigepealt selgeks, mis on haigus ja kus need haiged olema peaks.
Loe kõiki (3)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee