Hea nõu

KIIRABIARST RAUL ADLAS: eakate probleemid on pigem hoolduse ja abistamise puudus, mitte eluohtlikud tervisehäired (6)

Sirje Maasikamäe, 11. veebruar 2019, 16:34
"Pole ju saladus, et suur osa meie patsientidest on eakad inimesed, kelle probleemid on pigem hoolduse ja abistamise puudus, mitte eluohtlikud tervisehäired,” ütleb Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas. Heiko Kruusi
„Surve kiirabile kasvab,” tõdes täna Häirekeskuses peetud rahvusvahelisel 112 päeval Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas. Miks kutsuvad inimesed nii sageli kiirabi? Selle taga on nii terviseteadmiste tase, sotsiaal- ja psüühikaprobleemid, aga ka inimeste kasvav ärevus oma tervise pärast.

Eestis tehakse poole rohkem kiirabi väljakutseid kui näiteks Soomes. „See on tõesti nii,” kinnitas Raul Adlas Õhtulehele, lisades, et seda kinnitavad mitmed uuringud. „Ühelt poolt on põhjuseks kindlasti erinev kultuuriline taust.” Adlase sõnul annab ikka veel tunda, et me tuleme ühiskonnast, kus meditsiin oli teistsugune kui kapitalistlikes riikides. Osa inimestest pole ikka veel harjunud, et patsient läheb ise arsti juurde, et arstiabi pole päris tasuta ja et ka inimesel endal on päris suur vastutus oma tervise eest.

Samal teemal

„See on peamine põhjus, miks inimesed ei omanda nii ruttu käitumismalle, mida me neilt eeldame. Me eeldame, et patsient saab aru, et kiirabi pole koht, kust saada infot mingite ravimite või toidulisandite kohta ja et palaviku või viirushaiguse raviks pole vaja kiirabi,” märgib Adlas.

Arenenud Lääne riikides mõistetakse kiirabi kui elupäästvat teenust. Eestis pole aga 60%-l patsientidest, kes kutsuvad kiirabi, elu ohus. Samas mõistab Adlas näiteks lapsevanemat, kelle lapsel on 39 palavik. „Vanem on ise ärevil ja kurnatud sellest kõigest, nii et lõpuks helistab ta kell 22 kiirabisse. Kuid meditsiini mõttes on see tavaline viirushaigus, mis on vaja lihtsalt ära põdeda.”

Survet kiirabile annavad ka sotsiaalsed põhjused. „Pole ju saladus, et suur osa meie patsientidest on eakad inimesed, kelle probleemid on pigem hoolduse ja abistamise puudus, mitte eluohtlikud tervisehäired.”

Kuidas ennast paremini aidata?

Adlase soovitusel peaksid inimesed kindlasti rohkem läbi mõtlema, kuidas nad saaksid ennast ise aidata ja oleksid paremini ette valmistatud ootamatuteks olukordadeks. „Tasub läbi mõelda, millised on su oskused enda ja oma lähedaste tervisega toime tulla. Peab näiteks läbi mõtlema, milline on koduapteek või milline on autoapteek, kui sõidad suvilasse.”

Ta soovitab nõu pidada perearsti nõuandetelefoniga 1220, kust saab arstlikku nõu ööpäev ringi. „Tööajal on kindlasti kõige targem abi otsida perearstilt ja perearstikeskusest. Perearst oskab anda kõige paremat nõu konkreetselt sinu tervist silms pidades.”

Ärevus ja paanika

Kiirabi kutsuma sunnib inimesi paraku ka liialdatud ärevus oma tervise pärast. „Probleemistik algab sellest, et on hulk ettevõtteid, kes tahavad müüa oma tooteid ja teenuseid,” selgitab Adlas. „Teatavasti on turunduse üks põhireegleid see, et tuleb tekita kauba või teenuse järgi vajadus. Ja kuidas muidu vajadust tekitada, kui sa kogu aeg ei räägi, kui hea see asi on. Või veel parem – räägi, mida halba võib juhtuda, kui sa teatud toodet või teenust ei tarvita. Loeme küll ravimite müüjatelt, küll laboratooriumitelt, mis kõik sinuga juhtub, kuid sa mingit analüüsi ei tee või toidulisandit ei võta.”

„Ja kui juhtub reede olema, siis ta läheb veel rohkem ärevaks. Ta leiab dr Google`ist veel hirmsamat infot ja siis tundub inimesele, et ta peab saama otsekohe arstiabi, sest kas tema enda, lapse või teise lähedasega on midagi hirmsat juhtunud. See on trend, millega me peame arvestama,” tõdeb Adlas.

Adlase arvates võiks tervisekasvatus tutvustada inimestele ka alatuid trikke, mis turumajandusega kaasnevad. Ja et iga turundussõnumit ei tohi väga tõsiselt võtta.

6 KOMMENTAARI

s
Sirje Multram 17. veebruar 2019, 23:21
Perearstid ise soovitavad kergekäeliselt kutsuda kiirabi või minna EMO.sse
w
Wana Meedik 13. veebruar 2019, 08:24
Kui kellestki on kord juba saanud vanur, siis väga harva on tal raskeid kiiret abi vajavaid seisundeid; surma fikseerimine välja-arvatud. See on elu paratamatus, mis muidugi ei tähenda, et east olenemata ei peaks inimest aitama kasvõi lihtsalt vaevusi/valusid vähendades.
Loe kõiki (6)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee