Hea nõu

Siin on spikker, missugustest toitudest saad vajalikke aineid. 

PANE KEVADVÄSIMUSELE PIIR! 10 olulist vitamiini ja mineraali, mida vajab iga inimene 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 8. märts 2019, 12:22
Mida kauem on pime aeg kestnud, seda enam kurdavad inimesed väsimuse üle.  Vida Press
Kevad – rõõmu ja värskuse aeg! Paraku seostub paljudele see aastaaeg pigem kohutava väsimuse ja jõuetusega. Mõni ei suuda enam isegi igapäevatoimetustega toime tulla.

Kuigi meditsiiniliselt sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei eksisteeri, on siiski tõsisasi, et mida kauem on pime aeg  kestnud, seda rohkem inimesi kurdab, et väsimus on võtnud võimust, ütleb Apotheka apteeker Kerli Valge

Samal teemal

“Üheks väsimuse põhjuseks on vitamiinide vaegus organismis. Enamjaolt on see põhjustatud ühekülgsest toitumisest. Just sellepärast on oluline esmalt vaadata üle igapäevane menüü – kas see sisaldab piisavalt vitamiine ja mineraalaineid? Kas sööd iga päev vähemalt viis portsjonit puu- ja juurvilju?” soovitab Kerli Valge oma menüü üle vaadata.

Kui toidusedel on maitsete ja värvide poolest rikkalik ning sisaldab nii erinevaid köögivilju kui ka liha ja kala, siis ei pruugi purgivitamiinide järele vajadust tekkidagi. Siiski tuleks arvestada, et mida pikemalt on köögiviljad hoiul olnud, seda väiksemaks jääb nende vitamiinisisaldus. Seetõttu soovitame sel perioodil vitamiine lisaks võtta. Enne toidulisandi ostmist tuleb kindlasti apteekriga nõu pidada. Oma ala spetsialist teab vastavalt iga abivajaja individuaalsetele vajadustele täpselt soovitada, milline toidulisand valida ning kui pikk kuur teha. Samuti seda, kas on tarvis veel vitamiine ja mineraalaineid juurde võtta.

Siin on spikker, mis võik kevadel kindlasti menüüsse kuuluda!

C-vitamiin

Üks tähtsamaid vitamiine kevadel on C-vitamiin, sest see aitab kõige kiiremini võidelda väsimuse ja stressi vastu. Suurim C-vitamiini vaegus esineb Eestis veebruarist maini, kui paljude toiduainete vitamiinisisaldus on vähenenud. Näiteks kartuli vitamiinisisaldus võib siis olla üle nelja-viie korra tavalisest väiksem. C-vitamiini imendumist pärsivad alkohol, suitsetamine, palavik, söögisooda, ravimitest aspiriin ja paratsetamool. Just suitsetajad ja sageli alkoholi pruukivad inimesed peaksid kevadel tähelepanu pöörama C-vitamiini tarbimisele.

C-vitamiini leiab tsitruselistest, kiivist, paprikast ja marjadest. Kusjuures kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on meie ainsad kohalikud köögiviljad, mis säilivad toorelt üle talve ega kaota sealjuures oma vitamiine. Siinkohal tasub meelde tuletada vana tõde, et keetmine, praadimine ja pruunistamine vähendavad C-vitamiini sisaldust tooraines. Seega – mida värskem köögivili, seda parem.

 Pexels

E-vitamiin

Oluline osa kevadväsimuse tekkes on E-vitamiini puudusel. E-vitamiinil on positiivne mõju immuunsüsteemile ja see aitab kaitsta keha oksüdatiivsete kahjude eest, mis võivad viia südamehaigusteni. E-vitamiini leidub taimsetes õlides, pähklites, maksas ja õunaseemnetes.

 Pexels

D-vitamiin

Eesti hämaras kliimas on vaja aasta ringi D-vitamiini juurde võtta, eriti päikesevaestel kuudel. Toiduainetest leiab D-vitamiini näiteks munakollasest, kalamaksaõlist, pärmist.

Apteegis leidub D-vitamiini preparaate mitmesugusel kujul: tablettide, närimistablettide, kapslite, tilkade ja spreidena.

 Pexels

Magneesium

Väga oluline roll stressiga võitlemisel on magneesiumil, mis aitab närvilisuse ja unehäirete korral, leevendab lihaskrampe ja teisi lihaskonna probleeme. Magneesium imendub paremini, kui seda manustatakse koos vitamiin B6ga.

Kõige rohkem magneesiumi (rohkem kui 100 mg 100 g kohta) sisaldavad täisteratooted ja aiasaadused: leib, kliid, kaerahelbed, kaerajahu, pruun riis, köögiviljad (eriti rohelist värvi), seesami- ja päevalilleseemned, pähklid, oad ja herned.

 Pexels

A-vitamiin

A-vitamiin vastutab immuunsüsteemi eest. Kevadel tuleb seda toidust või toidulisandist piisavas koguses saada, et viirushaigustest hoiduda. Valmiskujul leidub A-vitamiini ehk retinooli näiteks maksas, piimatoodetes (eriti juustus ja võis), munas ja kalas. Seevastu karotenoide ehk A-vitamiini eelühendeid sisaldavad hulgaliselt tumerohelised, kollased, oranžid, punased ja violetsed köögi- ja puuviljad ning marjad.

 Pexels

B-vitamiin

Selleks, et saada üle väsimusest, mis käib kevadega käsikäes, tasub tutvust teha B-rühma vitamiinidega. See toetab hästi närvisüsteemi normaalset talitlust. Mitme B-grupi vitamiini imendumist pärsib kohvi ja alkoholiga liialdamine ning suukaudsete rasestumisvastased vahendid.

B-vitamiine leidub näiteks pärmis, munas, maksas, kaunviljades ja pähklites. B-vitamiinide kompleksi tuleks võtta päeva esimesel poolel koos söögiga või pärast seda. Apteegis on B-vitamiini preparaadid saadaval tableti kujul, leidub nii sünteetilisi komplekse kui ka loodusliku päritoluga õllepärmitablette. Tasub eelistada preparaate, kus on erinevad B-rühma vitamiinid, sest need toimivad koos manustades paremini, aidates teineteisel imenduda.

 Pexels

Raud

Rauapuudusele viitab kahvatus, väsimus, ärrituvus ning kuna organism ei saa vähese hemoglobiinisisalduse tõttu piisavalt hapnikku, siis ka õhupuudus. Samuti madal vererõhk, valulik keel, lõhed suunurkades, söögiisu vähenemine või puudumine, peavalu otsmiku piirkonnas ning haprad murduvad küüned.

Millistest toiduainetest rauda aga saada? Organism omastab rauda loomsest toidust ehk loomset rauda kergemini, kuna selle imendumine ei olene teistest toiduainetest ega maohappest. Parimad loomse raua allikad on veri ja maks, aga ka punane liha. Oluline on mõista, et taimsest materjalist saab organismi heal juhul 5% rauda ning lisaks tuleb juurde manustada C-vitamiini, et imendumist soodustada. Näiteks võiks juua C-vitamiini sisaldavat mahla toidu kõrvale. Samas tuleks ära jätta tee või kohv, ka piima tarvitamine rauda sisaldava toidu juurde, sest see nullib kogu oodatava kasu.

 Pexels

Tsink

Tsink on vajalik element immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks, aidates kaasa organismi kasvule ja haavade paranemisele ning on vajalik lõhnade ja maitsete tundmiseks. Tsink toetab limaskesti ning aitab viirustele koheselt vastu astuda.

Headeks tsingiallikateks veise-sea, ja lambaliha, samuti mereannid, piimatooted (juust), muna, pähklid, seemned (eriti kõrvitsaseemned), kaunviljad, täisteraviljad ja pärm.

 Pexels

Oomega-3 rasvhapped

Oomega-3-rasvhapped on olulised organismi funktsioneerimise tagamiseks. Head oomega-3 rasvhapete allikad on pähklid-seemned: tšiiaseemned, linaseemned, kanepiseemned ka kreeka pähklid, taimeõlid, linaseemne-, kanepiseemne- ja rapsiõli. Ja loomulikult ei tohi unustada kala - lõhe, angerjas ja heeringas. Kõige parem oleks antud tooteid aga kombineerida – näiteks taimne koostisaine ja kaladest saadud oomega-3, sest nad erinevad oma ehituse poolest ja sellepärast täiustaksid üksteise toimet.

 Pexels

Q10

Q10 on vitamiinisarnane aine, mis toimib antioksüdandina ning mille puudus avaldub väsimuse, jõuetuse ja kehalise koormuse taluvuse vähenemisena. Q10 tõstab vastupanuvõimet stressile ning aitab pingelisel eluperioodil hoida keha tervena.

Q10 leidub nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes, eriti palju näiteks merekalades nagu makrellid ja sardiinid, samuti leidub seda rohkelt munas, kana- ja sealihas, sojaõlis, täisteraviljatoodetes, pähklites ja spinatis. Väsimuse ja kurnatuse korral saab abi ka koensüüm Q10 sisaldavatest kapslitest. Sobib kasutamiseks ka kõrgvererõhktõbe põdevatele inimestele, sest ei mõjuta vererõhku.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee